Jens Dahl: Utoqqatsinnginnissamut pissutissaqanngilaq

Kalaallit Nunaata Danmarkillu akornanni oqaluttuarisaanermi ilungersunartut iluarsiiffigineqartariaqartut Naalakkersuisut Siulittaasuat Kuupik Kleist, ilaatigut ministeriunermik Lars Løkke Rasmussenimik ataatsimeeqateqassalluni ullumi Danmarkiliartoq isumaqarpoq.
septembarip 14-at 2009 16:57

Piffissap ingerlanerani ajoqusiinerit arlallit Danmarkip Kalaallit Nunaanni pilersissimasai ataqqinartumik Kuupik Kleistip naggaserneqaqquai. Assersuutissat ilagaat 1950-ikkunni misileraaneq, taamanikkut kalaaliaqqat 22-t Danmarkimi ilaqutariinni meerarsiassanngorlugit pinngitsaaliissummik nassiunneqarput ilaquttaminnullu uteqqinngisaannarlutik.

Minnerpaamik utoqqatsertoqarnissaa Kuupik Kleistip maanna kissaatigaa, tamannali danskit naalakkersuisuisa maannamut itigartittarpaat.

Utoqqatserneq ersiutaasumik iliuusaassasoq taannali oqaluttuarisaanermut aammalu atugarliuutinut Kalaallit Nunaanni innuttaasut atorsimasaannut akisussaanermik danskit tigusinerannik ersersitsisuussasoq, peqatigisaanillu danskit kalaallillu oqaluttuarisaaneranni immikkoortumik nutaamik malunnartitsilluni Namminersorlutik Oqartussaanermut nutaamut ataqqinninnermik takutitsinerussasoq ilisimatusarfimmi København Universitetimi inuit, inuttut atukkat kulturilu pillugit ilisimatooq Jens Dahl ullumi oqarpoq. Ilutigisaanik ajoqusigaanermit kingunerlutsitsinerit suli Kalaallit Nunaanni atugaaqisut iluarsiiffiginissaannut utoqqatserneq iluaqutaasinnaasoq Jens Dahl isumaqarpoq.

22-t assersuutigineqartut soorumami ingasaginarput, kisianni 50-ikkunni 60-ikkunnilu Kalaallit Nunaanni innuttaasut annertuumik eqitertinneqarput, taamani innuttaasut amerlaqisut nunaqarfinniit pinngitsaalisaallutik illoqarfinnut nuunnissamut tatineqarsimapput. Tamatumalu kalaallit tamakkerlugit sunnersimavai taamatullu kinguaajusut sunnersimallugit.

Naalakkersunikkullu sulinermi ingerlariaaseq taanna kinguneqaataalu sakkortuumik illuatungilerumallugit Kuupik Kleistip partii ilaasortaaffigisaa pilersinneqarpoq.

Kinguaajusut sunnerneqarsimanerat qanoq ilillutit takusinnaaviuk?

Tamanna pillugu oqallittoqartarpoq aamma nipilersuusiortoqarlunilu taalliortoqartarpoq. Manna tikillugu oqallisigineqartuartarluni. Aallat maanna Namminersorlutik Oqartussani nunaqarfiit tamakkerlutik siunissami piuinnassanersut oqaluuserineqarpoq tamannalu Kalaallit Nunaanni ersarilluartumik naammagittaalliutigineqarpoq. Inunnit tamanit soqutigineqarluartuugami.

Taavami tamanna taama pingaaruteqartigippat sooq Danmark utoqqatsissuteqaannanngila?

Tamanna soorunami ministeriunermut apeqqutigissavat, kisianni sunik tamanna nassataqassanersoq ersissutigineqaratarsimasinnaasoq ilimagisinnaavara, allanut aamma utoqqatsertoqassava? Kisianni pineqartumut uterutta, pissuserissaarneq matumani pineqarpoq.

Piniartunik Thulemiit pinngitsaaliilluni 1950-ikkunni nuutitsineq aamma utoqqatsissutigineqassasoq kissaatigineqarnikuuvoq, taamanilu ministeriunerusoq utoqqatsissuteqarumanngilaq. Pisumimi tassani sakkutooqarnikkut pisoq aallaaviuvoq, matumanili sakkutooqarnikkut pisumik aallaavissaqartoqanngilaq.

Utoqqatsissummik tunniussinnginnissamut peqqutissamik uani takusaqarsinnaanngilanga.

Inuit, inuttut atukkat kulturilu pillugit ilisimatooq Jens Dahl taama oqarpoq.