Iviangikkut kræfteqalersarneq uani qaammammi sammineqassaaq

Iviangikkut nunarsuaq tamakkerlugu kræfteqalersarneq oktobarip qaammataa tamaat sammineqassaaq. Kræftemik akiuiniaqatigiiffiup nunarsuarmiut tamaasa qilernerusamik aappaluartumik qilernerusaqarnissaannik kaammattuivoq, nappaatip atungaanera malunnartinniarlugu.
oktobarip 01-at 2007 17:04

Nunatsinni arnat iviangimikkut kræfteqalersimasut Dronning Ingridip Napparsimavissuani suliarineqarnerminni, iviangiisa atatiinnarnissaanut periarfissaqannginnera ajornartorsiutaavoq. Periarfissatuarlu tassaavoq iviangik tamaat peerlugu.

Arnat iviangitsik peersinnagu suliaritikkusuttut Danmarkimut suliaritikkiartortariqartarput, aqqutaalu tamaat nammineq akilerlugu, arnarpassuillu tamanna qinertarpaat.

40-nik ukioqarpoq, nakorsarlu iviangiani kræftimik ukioq kingulleq nassaarpoq. Kinaassutsini isertuukkusuppaa, novembarillu arfineq aappaannut utersaarpoq, taamani iviangiani talerperlermi

kræftimik nassaartoqarpoq

-Eqqarsaatigisara ataasiinnaavoq, qaqugu toqussaanga? Tassami kræfteqarneq nappaataavoq sakkortooq.

Iviangera SANA-mi peernagu suliaritinnissannut periarfissinneqarsinnaanngilanga. Nammineq atuartakkakka tusartakkakkalu aallaavigalugit iviangera peersinnagu suliaritissinnaallunga paasivara, iluatitsilluinnarlungalu suliffiga aqqutigalugu peqqissutsimut sillimmateqarpunga, taannalu atorlugu iviangikka peersittariaqarnagit suliaritissimavunga, kisianni, sillimmateqanngikkaluarumaluunniit, arlaatigut akissannik pissarsiorsimassagaluarpunga, tassami iviangeqarneq kinaassutsimut arnaassutsimullu attuumassuseqarluinnarpoq.

Uiga ilagalugu novembarip aqqaneq aappaanni Danmarkimut aallarpugut, 14.-ianilu Hamletimi nakorsaliarnissannut piffissaqarpunga.

Tassani suliaritinnera ingerlalluarpoq, ivianngikkullu takuneqarsinnaanngilaq pilatsillunga suliaritissimasunga. Pikkunarnikooqaaq, misigissutsikkullu nakkarnaqaluni, suliaritereernerullu kingorna sakkortuumik kemoterapiimik qinnguartartinnermillu katsorsarneqarpunga, pikkunarnikooqaaq.

Maanna peqqissorujussuuvunga, eqqarsaatigisarparali napparsimaleqqissanerpunga, kisianni nuannersumik eqqarsarluni angusaqarnarneruvoq.

Arnaq taanna isumaqarpoq, nunatsinni arnat periarfissinneqartariaqartut.

-Nammineq aalajangersinnaasariaqarput, iviangitik pigiinnassanerlugit, imaluunnit peersissanerlugit, periarfissarmi pioreerpoq, taamaammat peqqissutsimut pisortaqarfik periarfissiinissaminut ujartuisariaqarpoq,

Arnaq isumaqarpoq, nunatsinni arnat iviangimikkut kræfteqalersimasut periarfissanik toqqaasinnaatitaasariaqartut

Isuma tamanna Neriuffiit Kattuffiata siulittaasuanit, Johanne Olsenimit taperserneqarpoq, taannalu peqqissutsimut pisortaqarfimmut allakkiornialersaarpoq.

Iviangimikkut kræfteqalersimasut Dronning Ingridip Napparsimmavissuani nakorsat peqqinnissakkut nakkutilliisoqarfimmut nalunaarutigisartussaavaat, tamannali iluamik ingerlanneqanngilaq, kisitsisit kingulliit nalunaarutigineqartut 2003-meersuupput, taamani arnat aqqaneq marluk iviangimikkut kræfteqalersimapput.

Europami arnat 88.000-it iviangikkut kræfteqarlutik ukiumut toqusarput, tassa minutsit arfinillit ingerlaneri tamaasa.