Indonesiami tassaarsuaqarnissaanik suli aarlerisaarisarput

Indonesiap qeqertaani Sumatrami inuit tusindilikkaat silaannarmiipput. Nunap ippassaq sajoqattaarnerata kingorna sajuppillaqqinnissaa tassaarsuaqarnissaalu aarlerigineqarpoq.
Allattoq Oline I. Olsen
septembarip 13-at 2007 10:28

Indonesiami illoqarfiit pingaarnersaanni illorsuit orraalermata inuit majuartarfikkut qimarrapput. Qeqertap Sumatrap kitaani inuit sinerissamiit timmut portunersiorlutik qimarrapput, sulilu maannakkut silaannarmiillutik tassaarsuaqarnissaanik aarleralutik, sulimi nuna sajuppillattarmat, 2004-milu juullikkunni tassaarsuaqarnera suli eqqaamaneqarluarmat. Nunap ippassaq sajunnera ukioq manna silarsuarmi sakkortunersaalluni Richterip uuttuutaani 8,4-mik sakkortussuseqarpoq, Thailandimi, Malaysiami Singaporimilu malugineqarsimalluni, Indiap imarpiani, nunap sajunnerata qeqqaniit 2000 km-nik ungasitsigisumi, Sumatramiit kujammut kimmut 130 kilometerinik ungasitsigisumi. Unnuap ingerlanerani arlaleriarluni tassaarsuaqarsinnaaneranik aarlerisaarisoqaqattaarpoq, Sri Lankami Afrikallu kangiani aamma tusaaneqartunik, Sumatramili malliulaaginnarsimavoq. Aseruinerit pinerupput illoqarfinni Sumatrap kippasinnerusortaani. Indonesiamili pisortat nalunaarput aseruinerit ilimagisamiit annikinnerusut. Inuit qulit manna tikillugu toqusimapput ikiuiartortulli tikippata illullu aserornikut misissorneqalerpata toqusut amerlanerit nassaarineqassangatinneqarput.

Indonesiami tassaarsuaqarsinnaaneranik ullumi aarlerisaarisoqaraluarpoq, qeqertap Sulawesip kujataata kangiani, Richterip uuttuutaa malillugu 6,4-tut sakkortutigisumik nuna sajuppillammat.