Taarsiissuteqartoqarnissaanut suliaq naalagaaffiup inatsisitigullu ataataqanngitsut akornanni isumannaagassaannaanngitsoq

Inatsisitigut ataataqanngitsut taarsiiffigineqarnissamut piumasaqaataat nunatta Danmarkillu akornanni atassuteqarnermut ilisarnaataasoq pingaaruteqartoq, Naja Dyrendom Graugaard isumaqarpoq.
Nunatsinni inatsisit naapertorlugit meeqqat nunatta kitaani 1963-ip siornatigut uersakkat nunattalu sinnerani 1974-ip siornatigut uersakkat ataatami kinaaneranik paasiniaanissamut pisinnaatitaaffeqanngillat imaluunniit ataatami kinguliaanik kinguliaqalernissamut kingornussinissamullu pisinnaatitaaffeqanngillat. Assi © : 55Laney69/Flickr
juunip 26-at 2022 11:19

Inatsisitigut ataataqanngitsut danskit naalagaaffiannit taarsiiffigineqarnissamut piumasaqarnerat naalagaaffiup inatsisitigullu ataataqanngitsut ataasiakkaat akornanni isumannaagassaannaanngilaq. Tamanna nunatta Danmarkillu atassuteqarnerannut aamma pingaaruteqarpoq.

Aalborg Universitetimi postdoc aamma ilisimatooq, Naja Dyrendom Gaugaard nunatta Danmarkillu akornanni atassuteqarnermi ilisimatusartuuvoq.

Inatsisitigut ataataqanngitsut pillugit suliaq 

 

- Børne- og Socialministeriet-miit 2016-mi nalunaarusiami erserpoq piffissami 1911-miit 1974-imut Kalaallit Nunaanni inatsisitigut ataataqanngitsut inuit 8000 missaanniittut.

 

- Nalunaarusiaq taanna naapertorlugu 2016-imi inatsisitigut ataataqanngistut 5000 missaanniipput.

 

- 2011-mi atuagaq ”Kampen for en far” Kalaallit Nunaanni inuiaqatigiinni aalassatsitsivoq. Tassaavoq Anne Sofie Hardenberg-ip ataatani danskiusoq najortiginagu peroriartornerminik oqaluttuaa. 

 

- Katuffik Ataata inatsisitigut atataqanngitsunut 2010-mi pilersineqarpoq.

 

- 2014-imi inatsisitigut allannguineqarpoq imaalerlugu inatsisitigut ataataqanngitsut periarfissillugit ataatassarsiuisinnaalersillugit ataataminnillu kingornussisunngortissinnaalerlugit, kingornussassat agguaanneqareeersimanngippata. 

 

- Inatsimmik allannguisoqartinnagu taamanikkut Naalakkersuisut aamma Grønlandsudvalgip kissaatigaat inatsisitigut ataataqanngitsut kingornussisussaanngitsut aningaasatigut taarsiiffigineqassasut. Taamani danskit naalakkersuisuinit itigartitsissutigineqarpoq. 

 

- Aningaasaqarnermut 2019-imut inatsimmi inatsisitigut ataataqanngitsunut suliniutinut atugassat  koruunit 4,7 milliuunit immikoortinneqarput 2019-2023-mut paasissutissiinermut suliniutinut, katsorsarneqarnissamut suliniutinut aamma inatsisitigut siunnersorneqarnermut atugassat.

 

Tigusiffiit: Folketinget, Børne- og Socialministeriet, KNR.gl

- Danskit taarsiissuteqarnerat Danmarkip nunatsinni suliaqarnerata inunnut kingunerluuteqangaatsiarneranik takussutissaassaaq. Danskillu naalakkersuisui inatsisitigut ataataqanngitsut ikilerneqarnerminnit ullumikkut misigisimanerannik ajorunnaarsaanermik suliaqarnissamut akisussaaffimmik tigusissapput, Naja Dyrendom Graugaard oqarpoq.

Inatsisitigut ataataqanngitsut 27-t danskit naalagaaffiannit immikkut 125.000 koruunimik taarsiiffigineqarnissamik qaammammi matumani piumasaqarput. Mads Pramming taakkununnga eqqartuussissuserisuuvoq.

Inatsisitigut ataataqanngitsuuneq tassaavoq kina ataatarinerlugu pisinnaatitaaffeqarsimannginneq. Nunatsinni inatsisit naapertorlugit meeqqat nunatta kitaani 1963-ip siornatigut uersakkat nunattalu sinnerani 1974-ip siornatigut uersakkat ataatami kinaaneranik paasiniaanissamut pisinnaatitaaffeqanngillat imaluunniit ataatami kinguliaanik kinguliaqalernissamut kingornussinissamullu pisinnaatitaaffeqanngillat.

Nunatta oqaluttuarisaanerani danskit naalagaaffianit taarsiissuteqartoqarnissaanik pingajussaanik piumasaqaateqartoqarpoq. 1999-imi Hingitaq pillugu suliamut atatillugu ataatsimut millionit affaannik taarsiisoqarnikuuvoq, ukioq mannalu siusinnerusukkut meeqqat misileraatigineqarsimasunit suli uumasunut immikkut danskit naalagaaffiannit 250.000 koruunimik taarsiisoqarluni.

Pisunut qaqutigoortunut taarsiissuteqarneq

Taarsiisoqarnissaanik piumasaqaateqartoqartarnera qangali pisarpoq, assersuutigalugu inussiaateqarneq pillugu taarsiisoqarnissaa siusinnerusukkut piumasaqaatigineqarnikuusoq, Dansk Institut for Internationale Studierimi eqqaamasalersaarnermut oqaluttuarisaanermilu politikkimi ilisimatusartoq, Astrid Nonbo Andersen oqarpoq,

Kalaallilli tungaanniit taarsiisoqarnissaanut suliat aallartinneqartut pisunik qaqutigoornerusuneersuupput.

- Suliat taama ittut naalagaaffiup inuillu ikinnerussuteqartut soorlu Australiami nunap inoqqaavisa akornanni nalinginnaasumik takuneqartarput. Nunasiaateqartuusimasup nunasiaataasimasullu ullumikkullu naalagaaffiit marluk namminersortuusut akornanni pissutsit pineqartillugit isumaqatigiissuteqartoqartarnera imaluunnit suliamik qaqitsisoqartarnera qaqutigoorneruvoq, taamalu pisoqarnikuunngisaannangajalluni, Astrid Nonbo Andersen oqarpoq.

Taarsiissuteqarneq aamma utoqqatsertoqarsinnaanera kukkusoqarsimaneranik nassuerutiginninnerusinnaavoq. Kisianni tamatuma saammaasseqatigiinneq assiginngilaa:

- Kiisami akisussaaffiliisoqarnera ilaasa eqqissiallaatigissavaat, ilaannulli tamanna naammanngilaq. Tamanna eqimattanut taakkununnga naapertuilluarfiusimasunut isumaqarnersoq pingaarneruvoq. Hingitaq pillugu suliami assersuutigalugu utoqqatsernertut ittumik iliortoqarpoq, tamannali naammattutut misigineqanngilaq. Pissutsit apeqqutaalluinnarput, Astrid Nonbo Andersen oqarpoq.

Danskit naalagaaffiat pisussanngortinneqassasoq

Oqaluttuat arlallit soorlu spiralilersuisoqarsimanera kalaallillu meeqqat 1960-ikkunni meerarsianngortinneqartut piffissami kingullermi nunatsinni qularnermik tunngaveqalersitsisut saqqummerput. Naaja Dyrendom Graugaardillu oqarnera naapertorlugu oqaluttuat taakku nunasiaateqarnermit inunnut kingunerluuteqarsimasut saqqummersinnissaat pingaaruteqarpoq.

- Oqaluttuat oqaluttuarisaaneq pillugu atuagarpassuarni suli piviusunut nalinginnaasunut inuiaqatigiillu Danmarkip nunasiaateqarnermini pitsaasuullunilu naakkittaatsuuneranik isumaqarnerannut unammillernartoqartitsipput. Oqaluttuat Danmarkip nunasiaateqalinnginnermi nunasiaateqarnermilu kingorna Kalaallit Nunaanniinneranut assilissamut unammillernartoqartitsipput, Naja Dyrendom Graugaard oqarpoq.

Ilisimatusartup taarsiissuteqartoqarsinnaanerata aningaasaannaannginnissaa pingaartippaa. Taassuma isiginninneratut danskit naalakkersuisui aningaasat sinnerlugit iliuuseqarnissamut aamma pisussanngussapput.

- Taarsiissuteqartoqarnissaanut suliat takussutissiiginnarnerunngitsumut tunngassuteqarput. Taarsiissuteqarnerup saniatigut calls to actionimik taaneqartartumik nunasiaateqarnerup ullumikkumut kingunerluutaanik iluarsaassinermik suliaqaqqinnissamut tapersiisunik arlalinnik iliuuseqarnissamut pisussaaffiliisoqarnissaa aamma pingaaruteqarpoq, Naja Dyrendom Graugaard oqarpoq.

Naalakkersuisut danskillu naalakkersuisuisa Sorsunnersuup Aappaanit ullumikkumut nunatsinni qulaajaasoqarnissaa qaammammi matumani isumaqatigiissutigaat. Qulaajaaneq ukiamut piariissaaq.