Nunatta imartaani plastikkinik ulikkaartoq

Nunatta imartaani eqqakkat plastikkimik akullit naatsorsuutigisamit ajornerusut.
Assi © : Suzanne Hamilton/Flickr Creative Commons
Allattoq Jonas Fievé
novembarip 07-at 2017 07:03
Nutserisoq Connie Fontain

Aarhusip Universitetianiit ilisimatooq, Jakob Strand nunatta imartaani plastikkit eqqakkat ajornartorsiutaanerannik misissueqqammersoq taama oqarpoq.

- Paasisaq tupaallaatigilaarpara. Pingaartumik qanoq amerlatiginerat Nordsømi takusartakkanut sanillersuunneqarsinnaammata, Jakob Strand oqarpoq.

Nunatta imartaanut plastikkit igiinnarneqartartut peqqissaarussamik aatsaat misissorneqarput.

AAMMA ATUARUK Snart mere plastik end fisk i verdenshavene

Eqqagassat nunameersut

Misissuinerup takutippaa, plastikkit imaanut igitakkat tamarmiusut 20 procentiinnaat umiarsuarniit ingitaasut, aalisarnermit pisuullutik imaluunniit immap sarfaa pissutigalugu nunatta imartaanut apuussimasut.

- Eqqakkat plastikkiusut amerlanerpaat nunatsinneersuupput, tassalu illoqarfinniit, eqqaavissuarniit, aalisarnermiit allaniillu. Sumiiffiit ilaanni plastikkitallit imaanut katataapput.

Plastikkillu imartatsinni ajornartorsiutaajunnaassappata nunami plastikkinik eqqaaneq qanoq iliuuseqarfigisariaqarpoq.

Plastikinimmi eqqaaneq avatangiisinut sunniuteqarsinnaavoq. Kusanannginnerata saniatigut uumasunut aamma pitsaanngitsumik sunniuteqarsinnaavoq.

- Uumasut nermugussaasinnaapput, nerisaannut akulerussinnaapput, nerisaasa ingerlaarnerannut akornutinngorsinnaallutik, plastikkillu akuutissartaat avatangiisinut ingerlaqqissinnaallutik, Jakob Strand oqarpoq.

Misissuinermi paasineqartut ilagaat nunatsinni uumasut Malamuit 85 procentii plastikkinik akulinnik nerisaqartarsimasut.

AAMMA ATUARUK ARTEK-ip peqataaffigisaa nersornaasigaasoq

Inunnut sunniutaat suli ilisimaneqanngitsut

Plastikkit eqqakkat qanoq inunnut sunniuteqartarnerat  suli oqaatigineqarsinnaanngikkallarpoq.

Plastikkit inuit nerisaannut qanoq sunniuteqartarnersut nunarsuaq tamakkerlugu aatsaat misissorneqaleruttorpoq.

- Nunarsuatsinnili sumiiffinni allani misissuinernit plastikkit mikisualuttai uilluni, aalisakkani, peqqussuarni allanilu nassaarineqartartut takutinneqarsimavoq.

- Tamannalu Kalaallit Nunaata imartaani avatangiisini aamma pisimanissaa qularineqarsinnaanngilaq, Aarhus Universitetimi ilisimatooq, Jakob Strand oqarpoq.