Danmark pillarlugu Kina Ilulissani ataatsimiinnissamut ilaanianngilaq

Avatangiisit pillugit ministerit nunani assigiingitsunit 30ineersut silap pissusaa pillugu ataatsimiinnissami sapaatip akunnerata tulliani Ilulissami ingerlanneqartussami peqataassaput.
Allattoq Jaaku Lyberth
juunip 26-at 2009 16:55

Danskit Nukissiuuteqarneq Avatangiisillu pillugit ministeriat Connie Hedegaard kiisalu Naalakkersuisut siulittaasuat Kuupik Kleist peqatigalugu ataatsimiinnermi ataasinngornermit tallimanngornermut ingerlanneqartussami qaaqqusisuupput.

Naalagaaffiit Peqatigiit silap pissusaa pillugu Københavnimi decemberip qaammataani ataatsmeersuarnermi isumaqatigiissusiortoqarnissaa sioqqulugu Ilulissani ataatsimiineq ingerlanneqassaaaq.

Silap pissusaa pillugu ataatsimiinnerit Kalaallit Nunaanni Oqaloqatigiinnermik taaguuteqartinneqartut ukioq 2005-imi Ilulissani aallaartinneqartut tallimassaat ingerlanneqassaaq. Ataatsimiinnermi ministerit nuna sinniisuutitartik aallaavigalugu taasisinnaanertik kisiat aallaavigissanngikkaat ataatsimiinerup siunertarigaa oqaatigineqarpoq, oqaatigiumasatillu saqqummiutissagaat. Ataatsimiinnermi peqataasut Kalaallit Nunaata pinngortitarsua angallammik ingerlaarnerminni nereqatigiinnermiluunniit isiginnaajutigalugu oqaloqatigiinnerat soqutaanngitsutut isumaqarfigineqassanngilaq, tamannami tatigeqatigiinnerulernermut iluaqataasussaavoq, Connie Hedegaard oqarpoq. Ataatsimiinnissami Kina peqataajumananni nalunaarpoq, danskit ministeriunerata nunanullu allanut ministeriata tibetimiut pisortaannik Dalai Lama mik ataatsimeeqateqarsimanerat akuerisinnaanagu, Danmark pillarlugu Ilulissani ataatsimiinnisamut peqataatitaqarniarna nalunaarpoq.

Kalaallit Nunaani Oqaloqatigiinnissami Kinap peqataaniannginnera ajuusaarutigineqarpoq. Folketingimi avatangiisit pillugit ataatsimiititaliami siulittaasoq Sten Gade oqarpoq, silap pissusaa pillugu isumaqatigiissuteqarnissamut Kina suli soqutiginnittoq, isumaqatigiissuteqarnissami CO2-mik mingutitsinerup annikillisinneqarnissaa anguniarneqarmat. Sten Gade ukiup affaata kingulliup ingerlanerani politikerinik Kinaminngaaneersunik ataatsimeeqateqartarpoq, ataatsimiittarnerni ernummatigineqarluni immaqp qaffakkaluttuinnarnera.