CO2-mik mingutsitsinerpaat isumaqatigiinngujoorput

Silap pissusaa pillugu Naalagaaffiit Peqatigiit Sydafrikami Durbanimi ataatsimeersuartitsineranni, COP17-imi, oqallinnerit, tupaallannartumik, ilimagineqanngilluinnartumillu, ippassaq unnukkut kingusissukkut sallaalleriataarput.
Allattoq Carla Davidsen
decembarip 09-at 2011 08:40

Sila pillugu 2015-ip missaani isumaqatigiissuteqartoqarnissaanik EU-p siunnersuutaa, nunarsuatsinni nunat CO2-mik mingutsitsinerpaat arlallit, soorlu USA-p, Canadap Brasiliallu, maanna tapersersulerpaat.

Isumaqatigiissut taamanimiit ukiorpaaluit qaangiuppata atuutilissaaq, immaqa 2020-mi. Nunat suliffissuaqarfissuit, nunallu ineriartortut, soorlu Kina, India Brasilialu, CO2 pillugu pituttortumik anguniagaqassapput.

Tamanna aamma USA-mut atuuppoq, naak taanna, nunarsuarmi kisiartaalluni, sila pillugu isumaqatigiissutituamut, tassa nunat tamalaat silaannarmik mingutsitsinnginissamik Kyotomi isumaqatigiissummut, manna tikillugu akerliujuarsimagaluartoq.

Qularinnittulli suli isumaqarput, USA sumut akuersissanersoq suli ersarissinngitsoq.

- USA -p pituttortumik isumaqatigiissuteqarnissaa qaquguluunniit pinavianngilaq, EU-mit tusarfik oqarpoq, CO2-millu mingutsitsinerpaat, soorlu USA Kinalu, mingutsitsivallaarunnaarniarlutik ukiuni tulliuttuni qulingiluani iliuuseqassanngippata EU-mit tusarfiup aamma  naammaginartinngilluinnarpaa.