Buship Schweizimut tikeraarnissani taamaatiinnarpaa

Amerikami siornatigut præsidentiusimasup George W. Buship Schweizimut tikeraarnissani taamaatiinnarsimavaa. Inunnik naalliutsitsisarneq pillugu eqqartuussivitsigut malersugaalernissani pinngitsoorniarlugu taamaaliortoq, inuit pisinnaatitaaffiinut suliniaqatigiiffiit arlallit ilisimatitsipput.
Allattoq Elisa Isaksen
februaarip 06-at 2011 14:35

Bush tikeraarnermini februaarip aqqaneq-aappaanni juutit Genèvemi nerersuaqatigiinneranni oqalugiartussaagaluarpoq. Maannali tikeraarnissaa taamaatiinnarneqarpoq, tassa inuit pisinnaatitaaffiinut suliniaqatigiiffiit arlallit George Bushimut unnerluutiginninniarnerisa kinguneranik tikeraarnissaa taamaatiinnarneqarami.

Inuit pisinnaatitaaffiinut suliniaqatigiiffiit arlallit, taakkununnga ilaalluni Human Rights Watch, ilisimatitsipput, unnerluutiginninnermut allakkiaq sukumiisoq Genèvemi eqqartuussivimmut ataasinngorpat tunniunniaritsik.

Taamaaliornikkut Afghanistanimi, Irakimi nunanilu allani sorsunnermi tigusat, Amerikamiut tigusanut parnaarussivianni Guantanamomi Cubamiittumi naalliutsinneqartarsimanerat uppernarsarniarneqarpoq.

Tamatumunnga peqatigitillugu George W. Buship Schweizimut tikeraarnissaanut atatillugu saamerliuniat akerliussutsimik takutitsiniarlutik pilersaaruteqaraluarput.

Buship eqqartuussisunut tunniunneqarnissaminik ernummateqarluni taamaatitsiinnarnera, juutit nerersuaqatigiinnissaannik aaqqissuisut ilumuunnginnerarpaat. Oqaatigaluguli isumannaatsuunissaq pissutigalugu taamaatitsisoqartoq, akerliussutsimillu takutitsinissamut pilersaarutit innersuussutigalugit.

Human Rigths Watchimiilli aalajangiusimaneqarpoq, Buship parnaarussanik naalliutsitsisarnermut akuersaarsimasutut unnerluutigineqarnissani pinngitsoorniarlugu, tikeraarnissaminik taamaatitsiinnarnerarlugu.

- Saviminernik paffequserneqarnissani pinngitsoorniarlugu taamaaliorpoq, Human Rights Wacth-imit oqaaseqartitaq Reed Brody Reutersimut taama oqarpoq.