Aqqaluk Lynge, ICC: Utoqqatserneq alloriarneruvoq angisooq

Canadami naggueqatigiit Inuit 1953-imi nuutsitaasut pillugit Canadap Naalakkersuisui ukiut 50-it qaangiutillartullu aatsaat utoqqatsernerat ICC-p ajunngilluinnarnerarpaa.
Allattoq Najaaraq Egede
aggustip 19-at 2010 16:26

Canadami inunnut 1953-imi pinngitsaalillugit Canadap issittortaanut nuutsitaasimasunut ministeri, John Duncan pingasunngormat pisortatigoortumik utoqqatserpoq. Utoqqatserneq pivoq nunaqarfimmi Inukjuarmi.

Nutaarsiassaqartitsivinnut nalunaarummini John Duncan ilaatigut ima allappoq:

- Pisortatigoortumik utoqqatsernerup alloriarneq annertooq pilersippaa, isumakkeerfigeqatigiinnissamut aammalu iluarsisariaqakkanut alloriarneq siulleq. Nuutsitaasimasut qinnuvigaakka, utoqqatsernerput tigoqqullugu. Neriuuutigaara utoqqatsernitta Inuit aamma naalakkersuisut akornanni ataqatigiinnerit nutaat pilersinneqassasut nukittorsarneqassasullu, John Duncan oqarpoq.

Inuit Inuit Issittormiut Kattuffiata ICC-p præsidentia, Aqqaluk Lynge oqarpoq utoqqatserneq pissusissamisuuginnartoq.

- Isumaqarpunga taanna angusaq naalakkersuisut iliuusaat ajunngilluinnaqqissaartoq. Inuit ukiut arlariit sorsuutigisimasaat taamaalilluni aamma ajunngitsumik inerneqariartuaarpoq, oqarpoq.

Canadami oqartussat aningaasatigut inunnut taarsiissuteqarnissat siusinnerusukkut aalajangersaavigineqareersimanerat aamma oqaatigaa. Aqqaluk Lynge isumaqarpoq Canadamiut naalakkersuisui danskit naalakkersuisuinut naleqqiullutik nunap inuiinik ajunnginnerusumik pinnittut.

- Canadami inuit inughuillu pineqarnerat assigeeqqissaarmata, avanersuarmiut pineqarnerannut naleqqiullugu Canadami naalakkersuisut qanoq eqaatsigisumik aammalu iluamik nunasiaanerup nalaani iliuutsit qimanniarlugit qanoq iliuuseqartut takusinnaavarput. Danmarkimi pisortaasut

tamanna malinniartuugunikku nunatsinnut kusanartumik iliuuseqassagaluarput, Aqqaluk Lynge oqarpoq.

Canadami Inuit utoqqatserfigitinnertik iluaqutissarsiffigissaqaat.

- Assigiinngitsutigut iluaqutaasarpoq taama utoqqatsissuteqarneq, aamma politikkikkut. Pisup kinguneranit inuit eqqorneqarsimasut qanoq iliuuseqarfigineqarnerat taperserneqarnerallu tassaniittarpoq, taamaattumik utoqqatsernerinnaanngilaq, erseqqissaavoq.

Atugarliorsimasut kinguaavisalu qanoq ikiorneqaqqissinnaaneranik aamma ujartuinerusarpoq.

- Innuttaasut ajortumik pineqartut ajunngitsumik utoqqatsernikkut qanoq iliuuseqarfigineqarsinnaasaramik.

Oqaatigaa danskit nunatsinni pinngitsaaliillutik nuutsitsisarsimanerannik assersuutissat allallu pisimasut suli nunatsinni suliassaaqisut.

- Inughuit suliakkiissutaata Nunatta Eqqartuussiviani (Landsretimi) aamma Højesteretimi suliarineqarnerani tamatigut Akilinermi pisimasoq sanilliunneqarpoq, ukiut taakkorpiaat nunatsinni akilinermilu nunap inuii assigiimmik nuutsitaasarlutik pineqarmata. Isumaqarpunga uagut nunatsinni daskinut suli ajornartorsiuteqartugut, ICC-p præsidentia oqarpoq.

Eqqarsaatigaa nunasiaqarsimanerup kingunipiluisa qanoq inunnut annernartigisumik kinguneqarsimaneri.

- Annernartut sukkut tamaana saqqummillattaasut takutippaat Kalaallit Nunatta aamma danskit akornanni suli matoqqasoqarpoq.

Ammartaqartullu oqaatigaa.

- Sualummik danskit tamakkua akisussaaffittut imaluunniit pisimasut qanoq iliuuseqarfiginissaannut isummerfiginissaannullu matoqqajunnaarlutik ammariartuaarnerusariaqassapput, Aqqaluk Lynge kaammattuivoq.