Aningaasanut inatsimmi: Kræftip suussusersinissaanut utaqqisarneq sivisuallaarpoq

Nunatsinni aqajaqqukkut inalugarsuakkullu kræftimik napparsimasut, nappaatimi suussusersiniartarnerat sivisuallaartartoq, misissuinerup takutippaa. Tamannalu Naalakkersuisut iliuuseqarfigaat.
Peqqissutsimut naalakkersuisoq, Anna Wangenheim, aningaasanut inatsimmi kræftimik napparsimasut immikkut aningaasaliiffigineqarnerat nuannaarutigaa. Assi © : Marie Kuitse Kristensen

Nunatsinni innuttaasut aqajaqqukkut inalugarsuakkullu kræfternerlutik misissortinnissaminnik utaqqisut amerlavallaarput.

Tamanna nunatsinni kræfti pillugu misissuinermi nutaami paasineqarpoq.

Taamaammallu utaqqisut ikilisarniarlugit aningaasanut inatsimmi aappaagumiit atuutilertussamik 2,8 millionit koruunit illikartinneqarput. Ukiunilu pingasuni tulliuttuni 1,8 millionit koruuninik aningaasaliiffigineqaqqittassallutik.

- Uuma nalilersuinerup takutikkamiuk, taakku immikkut ukkatarineqartariaqartut, taakkuugamimmi sivisunerpaamik utaqqisartut. Taamaammat piaartumik massakkut periarfissat suuneri aamma peqqinnissaqarfiup iluani, piaartumik suliniutit aallartinneqarnissaat immikkut iliuuseqarfigisimavarput, kisitsisit appartikkusullugit. Pingaaruteqarpoq nappaat siusinaartumik suussusersineqarnissaa. Nalunnginnatsigut inuup inuuneranik naleqarsinnaariataartarmat , inuullu inuunera eriagisassarigatsigut sapinngisatsinnik suliniut taanna piaartumillu aallartisarnissaa pisariaqarmat, peqqissutsimut naalakkersuisoq, Anna Wangenheim (D) oqarpoq.

Nunap immikkoortuini angalasartoqatigiit

Nunatsinni innuttaasut aqajaqqumikkut inalugarsuarmikkulluunniit kræftimik napparsimanerlutik qinnguartartillutik misissortinnissaminnik utaqqisut ullumikkut 500-t missaanniipput. Nunarput tamakkerlugu isigissagaanni, Nuummi nakorsiaraanni siusinaartumik paasineqarsinnaasarpoq, agguaqatigiisillugumi ullut 46-t ingerlaneranni paasineqarsinnaasarpoq, sinerissallu sinnerani ukioq ataaseq sinnerneqarsinnaasarluni.

Tamannalu allanngortinniarlugu inalugarsuarmik qinnguartaammik misissuillutik angalasartoqatigiit, peqqissaasut pingasut nakorsarlu immikkut ilisimasalik, nunap immikkoortuini tassalu Ilulissani Qaqortumilu misissuisartussatut ukiumit nutaamiit sulilernissaannut aningaasanik millionilikkanik illikartitsisoqarpoq.

Piffissallu ingerlanerani Tasiilami Sisimiunilu aamma qinnguartaatinik pilersitsisoqarumaarpoq.

- Kissaatigivarput neriuutigalugulu naatsorsuutigivarput, ukiup siullip ingerlanerani malunniuteqaleriissasoq. Tassa imaappoq innuttaasut siusinaarlutik misissortipallassinnaanerannik ammaassisuussammat. Taamaammat naatsorsuutigivara ukiup ataatsip ingerlanerani sunniutissai takusinnaalerimaaripput, Anna Wangenheim oqarpoq.

Ersiutit eqqumaffigikkit

Inuit timimikkut allamik kræftimik napparsimasut aamma ukkatarineqassasut naalakkersuisup erseqqissaatigaa. Taamaammallu napparsimmaveqarfinni peqqissaavinnilu sulisut kræftimut napparsimasinnaanermik ersiutaasinnaasut pillugit pikkorissartinneqarnissaat anguniarneqarpoq.

 - Nalilersuinerup kingorna innersuusiortoqarpoq. Tassalu siullertut innersuussutigineqarpoq sulisut piginnaasaanik qulaajaanissaq. Sulisunillu pikkorissaajuarnissaq. Taakku sakkugalugit napparsimasumik uninngasumik, innuttaasumillu sullissinerminnik sunaana nakorsiunneqartoq? Sunaana timimi allannguutaasoq? Pikkorissarnerlu iluaqutigalugu tamakku akissutissarsiniarnissaa pitsaanerulissappput.

Innuttaasut timiminni nalinginnaanngitsumik pisoqartillugu nakorsiartarnissaminnik pingaartitsinerulernissaat aamma anguniarneqarpoq. Taamaammat timimi ersiutaasinnaasut suusinnaaneri Naalakkersuisut Neriuffillu suleqatigiillutik innuttaasunut paasititsiniaassapput.

Paasititsiniaaneq "Kræftimut ersiutit arfineq marluk ilisimaarikkit"-mik taaneqarpoq, taakkulu uani atuarsinnaavatit.