USA atsioqataajumanngiinnarunarpoq
Ataatsimeersuarnermi nunat toqunartulimmik CO2-mik aniatitsinerminnik qanoq millisaatigissanersut pillugu isumaqatigiissutissaq nutaaq piareersarneqaleruttorpoq, Kyotomi isumaqatigiissutissap ukiunik qulinik pisoqaassusillip taartissaa.
Amerikamiut naalakkersuisuisa isumaqatigiissutissap oqaasertai akuerisinnaanngilluinnarpai, tassami CO2-mik aniatitsinerup 2020-mi procentinik 25-t 40-llu akornanniittumik millilereersimanissaa piumasaqaataavoq. Piumasaqaat Kyotomi isumaqatigiissummit qaffasinnerungaatsiarpoq.
Buship naalakkersuisuisa kisitsisinik allassimasoqarnissaa kissaatiginngilaat, nunap aningaaqarnerata ineriartortinnera pingaarnerpaanerarlugu.
Kyotomi isumaqatigiissutip taartissaata nunanit atsioqataareersunit 37-nit akuerineqarnissaa ilimagineqarpoq, taakkununngalu USA ilaanngilaq.
Balimi sila pillugu ataatsimeersuarnermi isumaqatigiilluinnartoqarnissaa anguniarneqarpoq, taamaammat USA akuersitinniarlugu pinngitsaalinissaa qunugineqarpoq.
Kyotomi isumaqatigiissutip taartissaa sila pillugu ataatsimeersuarnermi tullermi Københavnimi 2009-mi pisussami allanngortinneqarsinnaavoq.