URANI Nauja Lyngep danskit oqallinnermut ilanngutsikkusuppai

Kalaallit Nunaat uranimik avammut nioqqutissiortunngussanersoq danskit aamma isummerfigisariaqarpaat.
Assi © : Nuclear Regulatory Commission/Flickr Creative Commons
Allattoq Ivik Kristiansen
apriilip 15-at 2016 14:49

Oqallissaarisoq Nauja Lynge, danskit aviisianni ullormut saqqummersartumi Informationimi allaaserisaqarluni taama isumaqarpoq, danskillu urani pillugu oqallinnermut akuliunnissaannik kajumissaarpai.

Tamanna pisariaqarsoraa, Folketingi siornatigut aalajangersimammat Danmark atomip nukinganik atuiffiussanngitsoq.

- Kalaallit Nunaata aatsitassat qallorneqartut uranimik akoqanngilluinnarnissaannik politikkimik atorunnaarsitsisinnaanera Danmarkip naatsorsuutigisimanngilaa. Kalaallit Nunaanni innuttaasut ilarpassui ullumikkut isumaqarput aalajangerneq isumaalliornerusoq aammalu innuttaasut qulaatiinnarlugit aalajangertoqarsimasoq.

Aamma atuaruk Demokraatit: Urani pillugu innuttaasunik taasititsisoqassanngilaq

Kalaallit aatsitassat qallorneqartut uranimik akoqanngilluinnarnissaannik politikkimik atorunnaarsitsisinnaanerannik sillimmartaanngitsoorneq danskit silaatsorfigaat. Ajortumillu kinguneqannginnerani maanna oqallisigineqartariaqarpoq, Nauja Lynge taama allappoq.

Uranimik Nunatsinnit annissuinermut tassungalu atatillugu isumannaallisaanermut tunngatillugu inatsisissatut siunnersuutit marluk Inatsisartuni pingasunngormat oqaluuserineqarput.

Inatsisissat pineqartut Folketingimi marlunngorpat siullermeerneqassapput.

Aamma atuaruk Sermitsiaq urani pillugu suleqatigiiliorpoq

Aamma atuaruk Urani pillugu siunnersuutit politimesterip ernumanartoqartikkai