Katuami oqallitsitsineq: Eqqumiitsuliorneq aatsitassarsiornerlu

Aatsitassarsiortoqalerpat annilaangassutit erinarsuummi, taallami imaluunniit qalipakkami takutinneqarsinnaappat? Apeqqut taanna Katuami ippassaq unnukkut apeqqutit ilagaat, eqqumiitsuliortut inuussutissarsiortullu pisuussutit uumaatsut isummersorsinnaatitaanerlu pillugu eqqarsaatersuutitik oqaluuserimmassuk.
juunip 27-at 2015 12:00

-Uuliarsuarmik aamma nassaaqaat, uuliarsuarmik aamma qalluileqaat, uagut sussarput? Nivi Nielsen aatsitassarsiorneq pillugu taama Katuami sisamanngormat erinarsorpoq.

Nipilersornerli aatsitassarsiornermut qanoq attuumassuteqarpa? Norskillu oqaluttualiaannut qanoq attuumassuteqarpat?

Sisamanngormat oqallitsitsisoqarpoq, tassani atuakkiortut, erinarsortartut, eqqumiitsuliortut bankinit pisortat aatsitassarsiornermilu pisortat kulturip illorsuani Nuummi katuami oqallitsinneqarput.

Aamma atuaruk Pinngortitap pisuussutai pinngoqqissinnaanngillat

Eqqumiitsuliornerup tungaatigut nunatsinni aatsitassarsiorneq pillugu annilaangassutigut takutissinnaanerigut unnuup ingerlanerani apeqqutit ilagaat.

Uuliamik tiguartittut

Tusagassiortup Elna Egedep oqaatigaa ataatsimut eqqaamasat tammarsimasut aatsitassarsiornerlu millioninit ikattunik aallerfiussasoq pilerigineqarsimasoq naak piffissami tassani nunarput ataasinnguamilluunniit aatsitassarsiorfeqanngitsoq.

- Partiit tamarmik angorusulluinnakkaminnik pilersaarusiaqarput. Siumut aningaasat millionit uranimit isaatikkusutatik Narsami takuaat, Inuit Ataqatigiit aatsitassat qaqutigoortut Killavaat Alannguani kisiisa eqqarsaatigaat, Demokraatit rubininik isiginermik sinngorullerput, tamattalu uuliamik tiguartippugut. 

Tusagassiortup Elna Egedep tusarnaariartut eqqaaseqqippai 1850-ikkunnili nunatsinni aatsitassarsiortoqartarsimasoq.

Nunarput aatsitassarsiorfissaqqinnissaanut takorluugaanera suli ungasittoq Grønlandsbankenimi pisortap tulliata John Jakobsenip oqaatigaa.

Taalliortut atuakkiortullu

Inuusuttut taalliortartut atuakkiortartullu aamma allakkaminnik saqqummiussipput. Debora Kleist taalliamini, siunissami pisussalersaarummi oqqannertut suliami, Uuliasiortut nunatsinniinnnerisa pitsaaquteqarnera tikkuartorpaaa. Attaveqatigiinnermi atortulersuutit, peqqinnissaqarfik, ilinniartitaaneq allallu pitsaanerulersimasut:

Aaqqissuussinermi Norgeminngaanniit aamma peqataasoqarpoq, tassani atuakkiortoq Kjartan Fløgstad aamma oqalugiarpoq. Taanna aatsitassarsiorneq pillugu oqaluttualianik atuakkanillu arlalinnik allattarsimavoq.

Suliffissualiortiternikkut pinngortitaq pinngortitamilu pisuussutit nunat inoqqaavisa innarlerneqartutut misigisimagaat taassuma aamma oqaluttuaraa.

Aamma atuaruk 'Aatsitassanut Pisortaqarfik asuleerpoq'