Raajarnianut nutaarsiassatsialak
Taama Pinngortitaleriffik tusagassiuutinut nalunaaruteqarluni allappoq.
- Kalaallit Nunaata kitaani raajaqassuseq 2004-miilli appariartuinnavissimavoq, taamaattoqarneralu 2015-imi unippoq, taamaammallu 2016-imi pisassiissutigineqarsinnaasut qaffanneqarsinnaallutik.
Taamaanneralu ingerlaannarsimavoq.
Biologit Kalaallit Nunaata kitaani raajaqassutsimik misissuisarnerisa takutippaat, aappaagu 2017-imi, 90.000 tonsinik sippornagit pisassiissuteqartoqarsinnaanera peqassutsimut ilanngartuu-taa-rujussuarnavianngitsoq.
2016-imi raajaqassuseq allannguuteqangaarsimanngilaq, ukiumoortumilli misissuinerit inernerisa takutippaat, raajat mikisut aappaagu ukiup ingerlanerani aalisarneqarsinnaalerumaartussat siornamut naleqqiullutik ikinnerusut.
Biologit innersuussutigaat, appaagumut tunngatillugu raajanut tunngatillugu siunnersuineq, allannguuteqartinneqassanngitsoq, paasissutissani aalisarnermeersuni takuneqarsinnaammat kalinnermi ataatsimi qaqinneqartartut, aammalu biologit misissuisarnerisa takutimmassuk raajaqassuseq ukiuni tallimani kingullerni agguaqatigiissillugu peqassusaasartunut naapertuutikannersoq.
Tunumi raajarniarnermut tunngatillugu siunnersuinermi 2017-imut pisassiissutigineqarsinnaasut allanngu-uteqanngitsumik 2.000 tonsiunissaat innersuussutigineqarpoq. Tunumi raajaqassuseq patajaatsumik inissi-simagaluarluni 2012-imiilli peqassuseq appasittuarsimavoq.