Uummannap eqqaani qalerallit sammivaat

Royal Greenland aamma KNAPK qalerallit pillugit Uummannami sapaatip-akunnerata siuliani isumasioqatigiissitsivoq, nungusaataanngitsumik pitsaasumillu aalisarneq qitiutinneqarlutik.
Allattoq Mads Lynge
marsip 05-at 2013 17:20

Aalisartut piniartullu Uummannameersut Uummannallu nunaqarfiineersut peqataapput, soorlu aamma biologit alllaffissornikkullu ingerlatsisut peqataasut.

Uummannap eqqaani qaleraqassutsip ineriartornera, sinerissap qanittuani aalisarnerup pisortaqarfitsigut ingerlanneqarnera, MSC-millu akuersissutip malittarisassai saqqummiunneqarput.

Isumasioqatigiinnermi peqataasut eqimattanut agguataarlugit aalisagaqassutsip ineriartornera, ukiuni tulliuttuni marlunni-tallimani aalisarneq, piujuartitsineq, pitsaassuseq inuttalersuinerlu ilaatigut oqallisigineqarpoq, umiatsiaarasorlutillu aalisartartut inuusunnerit immikkut aamma sammineqarlutik.

Umiatsiaararsorlutimmi aalisartartut immikkut pisassinneqartariaqannginnerat oqallinnermi ilaatigut sammineqarpoq, matumani inuusunnerusut aalisarnermut akuuniarnerannut ajornarnerulersitsisinnaammat.

- Ataatsimut qaleralittassiinani umiatsiaararsortut immikkut pisassinneqarsinnaanersut ilaatigut eqqarsaatersuutigineqarnikuuvoq, aalisartulli inuusunnerusut aalisarnermut akuuniarnerannut tamanna ajornarnerulersitsiinnassaaq, Lisbeth Schönemann Paul, piujuartitsinissaq pillugu Royal Greenlandimi pisortaq oqarpoq.

Qaleraleqassuseq qaleralittassiisarnerillu oqallinnermi qitiutinneqarput, biologerlu Rasmus Nygaard matumani oqalugiartuulluni:

- Aalisagaqassuseq aalaakkaasoq, taassuma oqaatigaa, aalisartullu Uummannameersut nunaqarfiineersullu aamma oqarput qaleraleqarluartoq, Lisbeth Schönemann Paul oqarpoq.

Rasmus Nygaardillu Schönemannip oqaasii uppernarsarpai:

- Kisitsisit nalorniartortaqaraluarput, piviusorli tassaavoq tamaani qaleraleqassuseq piffissami kingullermi aalaakkaasimasoq. Allaat oqartoqarsinnaavoq qalerallit anginerulaalersimasut, biologi Rasmus Nygaard oqarpoq.

Royal Greenlandip Uummannami tunisassiorfiata aasap naallugu ammatinneqartarnissaa isumasioqatigiinnermi peqataasut kissaatigaat, tunisassiorfiulli aasami inuttalersoruminaannera aamma oqaatigineqarluni.

Qaleralittassiisarnerit inatsisartunut qineqqusaarnermi aamma oqallisaavoq. Karl Kristian Krusep, Siumumeersup, oqaatigaa aqutsisoqarfinni pingasuni qaleralittaassiisarnerit 4500 tonsinik qaffanneqarsinnaasut, biologilli matumani Sermitsiaq.AG-mut oqaatigaat tamanna annertuallaartoq.