Silap pissusaanik ilisimatuut mianersoqqussuteqarput - IPCC-p siulittuutigisaanit ajorneruvoq

FN-ip silap pissusaa pillugu ataatsimiititaliaata nalunaarusiai naqinneqarlutillu pisoqalereersarput. Silap pissusiinik issittumillu ilisimatooq Danmarkimeersoq Sebastian Mernild, Fyens Stiftstidendemi allaaserisaqarluni taama inerniliivoq.
Allattoq mlk, Simon Uldum
februaarip 27-at 2014 08:22

Sermersuup aakkiartornera IPCC-p nalunaarusiamini naatsorsorsimasaanit annertunerujussuuvoq.

- Allanngoriartortoqarnerata, tamakku pillugit nalunaarusiatigut paasissutissiissutigineqartarnerinit sukkanerusumik pisarnerat ilisimatuussutsikkut soqutiginaateqarlunilu aarlerinartoqarpoq, Sebastian Mernild allappoq.
 
Taanna erseqqissaavoq ilaatigut sermersuup iluani imeqarfissuarmik nassaartoqarneratigut apummut sermimullu tunngatillugu naatsorsuinerit tamaasa nalilersuiffigeqqinneqartariaqassasut.

Peqatigisaanillu amerikamiut silap pissusaanik ilisimatuut silaannaap kissassusaata qaffakkiartorneranut imaatalu sikuata aakkiartorneranut tunngatillugu tupaallannartunik atuagassiami Earth's Futuremi mianersoqqussuteqarput. Imami sukkatigusumik maanna pisoqarpoq, allaat Issittoq ukiut 10-20-t qaangiuppata sikuerussimassalluni. Gassinik silaannarsuarmik mingutsitsisunik aniatitsineq allannguuteqarani piinnassappat, 2100-mi upernaajunerani silaannaap kissassusaa gradinik tallimanik qaffassimassaaq ukiaaneranilu gradinik 13-inik qaffassimassalluni, ilisimatuut aviisi Information naapertorlugu taama allapput.

- Sermip maanna aakkiartornerata sukkassusaa silap pissusiisa allanngoriartorneri pillugit naatsorsuinernut sanilliukkutsigu, naatsorsuinerit amerlanersaasa naatsorsorsinnaasaannit sermip aakkiartornera sukkanerujussuuvoq, ilisimatuut ilaat sermersiooq Julienne Stroeve US National Snow and Ice Data Centerimeersoq, Information naapertorlugu taama oqarpoq.

Kisitsisit IPCC-p nalunaarusiaani kingullermi siulittuutigineqartunit qaffasinnerujussuupput.

Silaannaap kissatsikkiartupiloornera aamma ajorluinnartunik kinguneqarsinnaavoq. Hollandimiup professorip Anders Levermannip aviisimi The Guardianimi allaaserisamini tamanna naatsorsorsimavaa. Aningaasat milliarderpassuit atorlugit sapusiortoqanngippat, imaata qaffakkiartornera 210o-mi nunarsuarmi tunisat ataatsimut nalingisa 0,3 aamma 9,3 procentit missaannik naleqartussaassaaq, professori taama siulittuuteqarpoq.

- Nunarsuarmiut killissaq tikikkumaarpaat anorersuup kingorna tullissaata pinnginnerani aseruasoqarneranik iluarsaannissaq angumerisinnaajunnaassallugu. Killissarlu taanna tikinneqarpat, gassinik silaannarsuarmik mingutsitsisunik aniatitsineq immaqa millissaaq  - tamannali nunarsuarmiut iluaqutiginavianngilaat, professori aviisimi The Guardianimi taama allaaserisaqarpoq.