Silap pissusaa pillugu ataatsimeersuarnermut naalagaaffiit qullersaat ilanngupput

Københavnimi silap pissusaa pillugu ataatsimeersuarneq maanna inaarneqariartulerpoq, taamaalillunilu naalagaaffiit qullersaat silap pissusaa pillugu isumaqatiginninniarnernut ilanngupput.
decembarip 16-at 2009 14:33

Nunarsuaq tamakkerlugu isumaqatigiissutip inaarnissaanut ullut marluinnanngorput, nunalli pisuut piitsullu akornanni isumaqatigiinngissutigisat suli angisuujupput.

Københavnimi ataatsimeersuarnerup COP15-ip taaguutaa ullumi nalunaaqutaq ullup-qeqqanut qullersat ataatsimeersuarnerattut taagorneqalerpoq.

Tamatuma nassatarisaanik ministeriunerup, Lars Løkke Rasmussenip siulittaasutut atuuffik Connie Hedegaardimit tiguaa, silallu pissusaa pillugu isumaqatiginninniarneq inaarneqarnissaminut maanna ikaarsaarpoq isumaqatiginninniarnerillu naalakkersuinikkut sulialinnit ingerlanneqalerlutik.

Akerliuniat politiillu akornanni isumaqatiginninniarnerup nalaani aporaannerit annersaat Bella Centerip silataani ullumi pivoq.

Bella Centerip silataani ungalut qulaallugit nukersornertaqanngitsumilli iserniarsariniarlutik akerliuniat nalunaarutigisimavaat. Politeerpassuit akerliunianut sillimallutik inissisimapput, arlaleriarlutillu aporaannerit pipput tamatumani politiit anaalerutit, gassit aamma serpartaatit qulliliornartortallit atorpaat. Akerliuniat ilaat aamma sakkulisarput, tamakkuli tassaapput pølsit aappalaartut politiit qimmiinut milluutigineqartut.

Akerliussutsimik takutitsineq naaperiaanermik taaneqarsinnaasumik naggaserneqarpoq, tassami aallartitat 300 missaanniittut Bella Centerimiit akerliussutsimik takutitsisunik naapitsinissamut politiinit periarfissinneqarmata, inunnillu ataatsimeeqateqartinneqarlutik, tamannalumi akerliussutsimik ullumi takutitsinermi siunertat ilagaat.

Bella Centerimi isumaqatiginninniarnerit taama torertigisumik naammassissanersut allarluinnaavoq.

CO2-mik aniatitat qanoq annertutigisumik annikillisinneqarnissaat aamma nunat suliffissuaqarfiusut nunanut ineriartortunut 134-usunut G77-inik taaneqartartunut qanoq amerlatigisunik, silap pissusaa pillugu tapiissutitut taasanik, aningaasanik akiliissanersut suli isumaqatigiinngissutaavoq.

Nunat ineriartortut oqaaseqartartuata, Lumumba Stanislaus Di Aping-ip, isumaqatigiissummi aningaasat amerlassusissaat allanneqaqquaa, ukiullu qulit tulliuttut ingerlaneranni dollarit 400 milliartiunissaat piumasaralugu, allatut oqaatigalugu nunat suliffissuaqarfiusut nunatut ukiumut isertittagaasa 5 procentiata annertoqataa.

Silap pissusaa pillugu nunarsuarmiut isumaqatigiissutaannut nutaamut missingiusiaq saqqummiunneqangajalersoq danskit siulittaasoqarfiata nalunaarutigaa, taamaakkaluartoq ingerlaqqeriarnissaq ajornartorsiorfiusoq malugineqarluarsinnaavoq.

Missingiusiaq Kinamit Brasiliamiillu ilaatigut isornartorsiorneqartareerpoq aviisilu ullormut saqqummersartoq Politiken malillugu, nunat ineriartortut maanna missingiusiamik uninnatitsisuupput.