Silaannarmik mingutsitsineq oqallisigaat

Kalaallit nunaataa silaannaa ukioq 1990-imit ukiumut CO2-mik 650.000 tonsit sinnerlugit annertutigisumik mingutsinneqarsimavoq.
Allattoq Elisa Isaksen
oktobarip 23-at 2007 17:15

Ukiut tallimat qaangiuppata ukioq 2012-imi, mingutsitsinerup 8 procentimik appartinneqarnissaa anguniarneqassaaq, Kalaallit Nunaanni silap pissusaata allanngoriartornera pillugu Katuami isumasioqatigiinnermi ullumi ingerlanneqartumi tamanna siunniunneqarpoq. Kalaallit Nunat Kyotomi isumaqatigiissut malillugu nammineerluni nunat tamat isumaqatigiissutaannut ilaanngunnissaa suleqatigiissitaliassami anguniarneqassaaq.

Isumasioqatigiinnermi aaqqissuussisoq, Alfred Jakobsen, Avatangiisit illugit Pisortaqarfimmi pisortaq aperaarput ukiut tallimat ingerlaneranni Kalaallit Nunaanni CO2-mik aniatitsineq annikillisinniarlugu qanoq iliortoqassanersoq.

Naalakkersuisunut siunnersuummik saqqummiussaqassaagut, suut sakkugalugit qanorlu iliornikkut 8 procentimik anikillisaaniarneq qanoq anguneqarsinnaanersoq, Alfred Jakobsen oqarpoq.

Ukiut tallimat ingerlaneranni CO2mik mingutitsineq 8 procentimik appartissinnaaneripput, Alfred Jakobsen-imut apeqqutigigatsigu ima oqarpoq :

”Ullumikkut paasissutissat pigisagut kisisitsillu tunngavigalugit periarfissaqarluarpugut annikillisaanissamik, kisiannili piffissap taassumap iluani, 2008miit 2012ip tungaanut 8 procentimik appaanissaq oqaatigiuminaappoq!” Alfred Jakobsen oqarpoq. Sakkut sorliillu atorlugit CO2 annikillisaaneqassanersoq apeqqutaatinneqarpoq.

Inuiaqatigiinni pisinnaasarput aningaasarsiornikkut allatigullu iluanni periarfissat anguniarneqassapput, Alfred Jakobsen oqarpoq.

Kyotomi isumaqatigiissut, Danmarkip nunallu tamat akornanni isumaqatigiissutigaat, taaamaalilluni Kalaalit Nunaat isumaqatigiissummut ilaalerluni. Alfred Jakobsen tamanna pillugu oqarpoq, suleqatigiissitap pilersinneqartussap suliassaasa ilagigaat Kalaallit Nunaat nammineerluni anguniagai pillugit qallunaat naalakkersuisuinik oqaloqateqarnissaq.

Erngup nukinga atorlugit nukissiuutinik sanaartornissaq, eqqakkanillu ikuallaaviliortoqarnissaa isumasioqatigiittunit siunnersuutigineqartut ilagaat.

Innaallagissamik imermillu atuinerup naatsorsorneqartarnerisa piuminarsarneqarnissaat siunnersuutigineqartut ilagaat.