Silaannaap allanngoriartornera

Massakkorpiaq iliuuseqartoqartariaqarpoq silaannaap ingerlaarnera sequtalluinnassanngippat, taamak ersaritsigisumik Naalagaaffiit Peqatigiit silap ingerlaasaanik ilisimatuuisa nalunaarusiaat ullumi saqqummiunneqarmat. Naalagaaffiit Peqatigiit siulittaasuat Ban Ki-Moon oqarpoq:
Allattoq Jokum Nielsen
novembarip 17-at 2007 15:54

Maniguullunga maaniippunga takusimallugu nunarsuarmi erlinnarnerpaat ilaat inuit pissusilersornerannit piuneerutilersut, iluliarsuit aakkiartortut Naalagaaffiit Peqatigiit siulittaasuat Ban Ki-Moon oqalugiarpoq erseqqissarlugulu inuiassuarnut oqariartuutissaq ajoraluartumik ajornanngeqisoq. Nalunaarusiap ullumi saqqummiunneqartup ersersippaa silaannaap allanngoriartornerata kingunissai amiilaarnarluinnartuusut. Kaannersuit, imissaaleqinerit, immap qaffakkiartorneri, uumasullu tuusintilikkaanik nungorarnerat.

2015-imiit, tassa ukiut arfineq pingasuinnaat qaangiunnerani nunarsuarmioqatigiit CO2-mik aniasitsinerup alliartornera millisalereersimassavaat. Taamaaliussappullu nunarsuarmi silaannaap kissakkiartornera to gradit inorlugit kissannissaa anguniassagunikku.

DR-imiit Allan Høgsbrop Naalagaaffiit Peqatigiit silap ingerlaasaanik ilisimatuuisa ilaat marluk dansiusut oqaloqatigai.

Tassa gradit marluk sinnerlugit silaannaq kissassappat taava akuerineqarsinnaanngilluinnartunik pisoqassaaq, Naalagaaffiit Peqatigiit Risømi DTU-mi avatangiisinut paasiniaaffianni paasiniaasartoq Kirsten Halsness oqarpoq.

Gradinik marlunnik silaannaap kissatsinnera tassaagunavippoq uummassusillit nunarsuullu ataqatigiinneranik allannguisinnaasoq. Massakkulli kingusinaarluinnalivippugut marlunni gradinik angumersinissatsinnik. Taamaattumik pisariaqarluinnalerpoq uuliamik aamarsuarnillu atuinermik allanik nukissiuteqalernermut nuunnissaq.

Naalagaaffiit Peqatigiit silap ingerlaasaanik ilisimatuuisa arlaat Århusimi Universitetimi Professori Jørgen E Olesen oqarpoq gradit marluk sinnerlugit silaannaq kissatsippat nunarsuarmi inuussutissanik tunisassiarneq appariartulissasoq, tamannalu qalleqqiissasoq nersussuarnik tunisassiorneq silaannaap kissatsikkiartorneranut pisooqataaqimmat. Ingammillu ilimagineqarmat nersussuup neqaanik tunisassiorneq ukiuni qaninnerni marloriaatinngortussaq.

Professori nangilluni oqarpoq apeqqutaalersoq sapaatip akunneranut ataasiarluni neqitortarneq qinigassanngorsinnaassasoq silaannaap kissatsikkiartornera milliarniarneqassappat.

Neqinik tunisassiornerup CO2-mik aniasitsinermut sunniutaa biilerluni CO23-mik aniasitsinermit annerusoq Professori Jørgen E Olesen naggasiivoq.

Ilanngutassiaq DR-mit tigusaavoq.