Savalimmiuni aarluarsunniarneq pillugu malittarisassiornissaq eqqarsaatigineqartoq

Pisarnemit amerlanerujussarnik aarluarsunnik qaqortunik saneralinnik pisaqarnerup kingorna anertuumik isornartorsiuisoqarnerata kingorna, malittarisassat savalimmiuni oqartussat misissornialerpaat.
Allattoq Ritzau
septembarip 16-at 2021 17:48
Nutserisoq Ulf Fleischer

Aarluarsunniarnermi malittarisassat savalimmiuni oqaartussat nalilersoqqinnialerpaat.

Savalimmiuni naalakkersuisut siulittaasuata, Bárdur Nielsenip sisamanngormat tusagassiuutitigut nalunaarummini tamanna nalunaarutigaa.

Taamatut nalunaarpoq, aarluarsuit qaqortunik sanerallit 1400-t pisarineqarnerisa avatangiisinik illersuisartut kattuffiinit isornartorsiorneqareersullu.

- Pisimasoq ilungersunartutut isigaarput. Pisarineqartut nungusaataanngitsutut isigineqaraluartut, aarluarsunniarneq misissuiffigeqqissaassavarput, savalimmiunilu inuiaqatigiit akornanni tamatuma qanoq inissisimanissaa misissuivigalugu, naalakkersuisut siulittaasuat oqarpoq.

- Aarluarsuit qaqortunik sanerallit piniarneranni malittarisassat nalilersoqqinnissaat, naalakkersuisut aalajangiuppaat.

Sapaatip akunnerani siusinnerusukkut nalunaarutigineqarpoq, aarluarsuit siggukitsut, aamma ilaatigut aarluarsunnik qaqortunik saneralinnik taaneqartartut hunnorujulikkaat Savalimmiuni pisarineqarsimasut.

Taakkua tamarmik ataatsikkut pisarineqarsimapput, tamannalu avatangiisinik illersuiniaqatigiiffinnit sakkortuumik isorineqarpoq.

Imaq aammik aappaluttuinnaasoq

Sapaatikkut unnukkut aarluarsuit 1400-t sinnerlugit Skálafjordimi pisarineqarsimapput.

Aarluarsuit qaqortunik sanerallit 1400-t angutinit toqorarneqariarlutik sissamut uniarneqarneranni, imaq aammik aappalaartuinnarmik, avatangiisinik illersuiniaqatigiiffiup angallataata Sea Shepherdip videoliani, Facebookikkut saqqummiuppaa.

AAMMA ATUARUK Savalimmiuni aarluarsuit 1400-nit amerlanerusut toqorarneqartut

Sea Shepherd naapertorlugu, Savalimmiuni siornatigut ataatsikkut taama amerlatigisunik aarluarsuttoqarnikuunngilaq.

- Piniarneq soqutigittaanneruvoq, uumasullu naalliutsinneqartut takuneqarsinnaalluni. Tamatumuuna killisarititaq qaangerneqarpoq ingasaassisoqalerlunilu, imarpinnik illersuiniaqatigiiffik OceanCare aamma isornartorsiutimini oqarpoq.

Niisarnat ukiuni hunnorulikkaani piniagaasut

Taama pisoqarnerata kinguneranik ileqqutoqqat naapertorlugit Savalimmiuni arfanniartarneq oqallisaaleqqippoq.

Savalimmiuni ukiuni hunnorujulikkaani niisarnat pisarineqarlutillu pilanneqartarnikuupput.

Savalimmiut imartaanni ukiunut niisarnat 600-t aarluarsuillu 250-t nalinginnaasumik pisarineqartarput, tamanna naalakkersuisut siulittaasuata tusagassiuutinut nalunaarutaani takuneqarsinnaavoq.

Sapaatiummat aarluarsuppassuit pisarineqarnerat ”qaqutigoortutut” oqaatigineqarpoq, aarluarsuimmi ataatsimoortut pisarnermit arlaleriaammik amerlanerummata.