Savat angutikuluut marluk savaaqqallu qulit 1906–ii Savalimmiuniit nunatsinnut nassiunneqartut, kujataani inuussutissarsiutitut pingaarnerpaatut ullumikkumut kinguneqartitsipput.
Nunatsinni savaateqarnerup ukiunik 100-iineranut atatillugu nallittorsiornerit Nanortalimmi juuip naalernerani ingerlanneqassapput. Nallittorsioqataasussat katillugit 400–t missaniittut peqataaffigisaannik.
Kenneth Høegh, Nunalerinermi Siunnersuisoqatigiit ataani siunnersortaaneq oqarpoq, ukioq manna Savalimmiuniit Island-imiillu tikisitanik nalliuttorsiornerup nalaani oqalugiartoqassasoq.
Ilaatigut Islandimiumit oqalugiaatigineqassaaq savaateqarfinni neriniartitsivinnik misissuisimanerit.
- Ingvi Thorsteinsson Islandimiuusoq ilisimatooq ukiuni arlalinni nunatsinni savanut neriniartitsivinnik misissuisimavoq. Ingammik 1970-kkunni 80-kkunnilu misissuisimaqaaq, Kenneth Høegh oqarpoq.
Taanna nassuiaavoq taassuma misissuinera najoqqutaralugu savaateqarnermut tunngasunik pilersaarusiortoqarsimasoq.
- Misissugai pingaaruteqartorujussuupput sulilu atorneqarlutik, tamakkorpiaallu pillugit oqalugiaateqassamaarpoq, oqarpoq.
Taanna aperineqarpoq, sooq Islandimiunik Savalimmiormiunillu nunatsinni savaatillit pingaartitsigineraat.
- Islandimik suleqateqarnissaq pingaartinneruarput, Islandi silaa nunattalu silaa assut assigiissuteqarput. Aammalu savaatigut assigiilluinnartuupput, taamaattumik soorunami tassuunatigut assigiinngitsorpassuartigut suleqatigiissinnaavugut, Kenneth Høegh oqarpoq.
Ukiut 100 –t matuma siorna Savalimmiuni Valbastad-imiit savat nassiunneqarsimapput. Nalliuttorsiornerup nalaani oqalugiartussat aamma ilagaat, Johannes Dalsgård, taanna Valbastad –imeersuuvoq, tassumalu oqalugiaatigissavaa Savalimiuni savaateqarneq.