Europami illoqarfissuarni matusani silaannaq minguinnerulertoq
Europap ilaata annersaani nunat ilaasa matoqqatinneqarnerat pissutigalugu illoqarfissuarni silaannaq minguinnerulerpoq.
Tamanna qaammataasiamit assilisani European Space Agencymeersuni takuneqarsinnaasoq, nutaarsiassaqartitsivik Reuters allappoq.
Illoqarfissuit Bruxelles, Paris, Madrid, Milano aamma Frankfurt silaannarmik mingutitsisumik NOx-imik annikinnerusumik peqarput, piffissami marsip ulluisa tallimaanniit 25-ata tungaannut uuttortarneqarsimasumi, ukiup siulianut sanilliunneqartumi.
Aqqusinerni angallattoqarpiarunnaarnera peqqutaanerpaasoq
Silaannaap mingutsinneqarnerata annikinnerulersimaneranut pissutaatinneqarput, Europami illoqarfippassuit aqquserngini angallannerit ikinnerulersimammata, taakkualu silaannarmik mingutitsisartumik kvælstofdioxidimik aniatitsisarput kiisalu tunisassiorfiit nioqqutissiornerisa killeqalersimanerat pissutaatinneqarlutik.
Portugalimi illoqarfiit pingaarnersaanni Lissabonimi silaannarmik mingutitsisumik NOx-imik aniatitsineq siorna aniatitsinermit 51 procentit missaannik annikillivoq.
Italiami Milanomi coronavirusimit eqqugaaqisumi aniatitsineq 21 procentinik annikillivoq.
Polenilli ilaani silaannarmik mingutsitsisartumik kvælstofdioxidimik aniatitsineq piffissami kingullermi annertuseriangaatsiarpoq. Aamarsuit atorlugit kiassarnerusoqalernera tamatumunnga peqqutaasinnaasoq, nutaarsiassaqartitsivik Reuters allappoq.
Danmarkimi silaannarmik mingutsitsisartumik aniatitsineq 40 procentinik annikinnerulertoq
Kinami illoqarfiit arlallit naalakkersuisunit matuneqarnerisa kingunerisaannik nunami tassani silaannarmik mingutsitsisartumik aniatitsineq februaami aamma annikillivoq.
Danmarkimi silaannarmik mingutitsisumik kvælstofdioximik aniatitsineq 40 procentit missaannik annikillivoq, coronaviruseqalereersorlu danskit naalakkersuisui killilersuilernerisa kingorna, danskit avataangiisinut aqutsisoqarfia sisamanngornermi tusagassiuutinut nalunaaruteqarluni taama paasissutissiivoq.
Kvælstofdioxidimk mingutitsisoqartarneratigut anersaartorniarnikkut ajornartorsiortitsisinnaasarlunilu kræfteqalissutaasinnaasarpoq.
Silaannaap mingutsinneqarneratigut Euopami inuit 400.000-t missaannik amerlatigisut ukiut tamaasa toqusartut, nutaarsiassaqartitsivik Reuters allappoq.