Saarulliit ikileriangaatsiartut

Nunatta kitaani saarullinnik tunineqartartut ikiliartupiloorput. Biologit pisassiissutissatut innersuussutigisartagaasa Naalakkersuisunit tusaaniarneqartannginnerannik peqquteqarsinnaasoq, pinngortitaleriffik isumaqarpoq.
Sinerissap qanittuani saarullittassiissutit Pinngortitaleriffimmit ikinnerussasut innersuussutigisaraluaritsik, Pinngortitaleriffimmi attaveqaqatigiinnermut pisortaq, Else Løvstrøm oqarpoq. Assi © : KNR
oktobarip 23-at 2019 12:46

Sinerissap qanittuani saarullittassatut Pinngortitaleriffimmit siunnersuutigineqartunit pingasoriaammik annertunerusunik Naalakkersuisut ukiuni tallimani kingullerni pisassiisarput. Tamannalu takussutissaqalersoq Pinngortitaleriffik naliliivoq.

Saarullittassat ikinnerunissaat Pinngortitaleriffimmiit arlaleriarlutik innersuussutigisaraluarpaat.

- Tassa siunnersuutigiuaannarnikuuarput, innersuussutigiuaannarnikuuarput pisassat appasinnerusussaasut.

Pinngortitaleriffimmi attaveqaqatigiinnermut pisortaq Else Løvstrøm taama oqarpoq.

Tamatumalu kingunerisai ullumikkut takuneqarsinnaalersut Pinngortitaleriffimmiit oqaatigaat.

- Ukiuni kingullerni tallimani Pinngortitaleriffimmiit siunnersuutigineqartuniit pingasoriaataat pisassiissutigineqartuaannarsimapput.

Pisassiissutit pingasoriaataasut

Pinngortitaleriffiulli innersuussutai Naalakkersuisunit malinneqanngillat.

Kitaani sinerissap qanittuani saarullittassiissutit 2018-mi 13.952 tonsiussasut Pinngortitaleriffiup siunnersuutigaa, Naalakkersuisulli 36.500 tonsinik pisassiissuteqarput, taamaallaat 22.289 tonsit pisarineqarlutik.

Ukiup siuliani 2017-imi 12.279 tonsit pisassiissutigineqassasut innersuussutigineqarpoq, siunnersuutigineqartut ikileriaraluartut naalakkersuisut 36.500 tonsinik aamma pisassiipput, ukiorlu taanna 31.220 tonsit pisarineqarlutik.

AAMMA ATUARUK Pinngortitaleriffik Naalakkersuisorlu isumaqatigiinngillat

Nunattali kitaani saarulliit ikileriangaatsiarsimanerat Nunatta Naatsorsueqqissaartarfianit kisitsisit maanna takutippaat.

Sisimiuni aalisartut saarulliit taamaallaat 809 tonsit ukioq manna qaammatini qulingiluani siullerni tunivaat. 2016-imi taamaalinerani 3.500 tonsit tunineqartut.

Nunarpu tamaat isigissagaanni saarulliit tunineqartut aamma ikileriaateqarput. 2016-imimi qaammatini qulingiluani siullerni 30.000 tonsit tunineqarput, ukioq manna 19.000 tonsiinnaasut. Tassa 37 procentinik appariaateqarlutik.

Saarulliit pisarineqarsinnaasut ikilisut

Saarulliit ikiliartornerisa saniatigut saarulliit piffissami aalajangersimasumeersut amigaatigineqartut Pinngortitaleriffimmit takuneqarsinnaavoq. Taakkuuppullu aalisartut ullumikkut aalisagassaralui.

- Tassa oqaatigineqartuaannarnikuuvoq saarulleqassuseq ikilioartortoq. Aamma massakkut pisarineqarsinnaanngorlutik takkuttussat amigaataasut. Taamaammat saarulleqassuseq apparaluttuinnarpoq, Else Løvstrøm oqarpoq.

Saarulliit piffissami aalajangersimasumeersut amigaatigineqarnerat sumik peqquteqarpiarnersoq ilisimatuunit ilisimaneqanngilaq.

Kitaani sinerissap qanittuani saarullittassiissutit ukioq manna 14.500 tonsiussasut Pinngortitaleriffiup siunnersuutigigaluarpaa, Naalakkersuisulli 30.000 tonsit pisassiissutigaat

Saarullittassatut siunnersuutigineqartut marloriaatinngorlugit Naalakkersuisut ukioq manna pisassiipput.

Grønlandsbankenimiit umiatsiaararsortunut aningaasaliisarunnaarniarlutik ataasinngormat nalunaaruteqarput. Aningaasarsiornikkut piujuaannartitsinerlu eqqarsaatigalugu nappanneqarsinnaajunnaartoq aningaaserivimmiit aalajangernerminnut tunngavilersuutigaat.

Aningaaseriviup aalajangernera uissuumminartoq aalisarnerut naalakkersuisumit Jens Immanuelsenimit ima ilalerneqarpoq:

- Aningaaseriviup isaaninngaaniit mianersortoqartariaqarneqanik oqariartorneq paasinarpoq. Kisianni illua tungaani aamma inuiaqatigiit aningaasarsiornikkut ingerlaannarnissaannik qulakkeerisussaavugut, suliffissaqartitsineq eqqarsaatigalugu. Jens Immanuelsen Qanoruumi ataasinngornermi taama oqarpoq.

Immanuelsennip siusinnerusukkut nalunaaruteqarnermini erseqqissaatigaa aalisartut aningaasaqarniarnerat taakkununngalu suliffissaqartitsiniarneq biologit innersuussutaannut sanilliullugit eqqarsaatigineqarnissaat pingaarnerusoq.