Raajartassat ilanngarneqarnissat raajaleriffinnik matusinermik kinguneqarsinnaavoq

Raajartassat pingajorarterutaannik ilanngarneqarnissaat raajaleriffinnik matusinermik kinguneqarsinnaavoq. Kitaani raajartassat 110 tonsingortinneqarnissaannik Pinngortitaleriffiup siunnersuuteqarnerata kingorna Royal Greenland taamatut nalunaarpoq.
novembarip 09-at 2007 16:58

Royal Greenlandip pisortaa Flemming Knudsen, Martine Lind Krebsimit apersorneqarluni oqarpoq, - Biologit siunnersuinerat naapertorlugu pisassat aalajangerneqartarnissaat pingaartikkaluarparput. Ajornartorsiulli uaniippoq; tassanngaannaq annertuumik pisassanik annikilliliinissaq raajarniarnermik inuussuteqartunut raajaleriffinnullu sunniuteqarnerlussinnaammat. Iluarnerussagaluarpormi soorlu pisassat 10 procentimik annikillineqarsinnaasuuppata, ukiullu tulliuttut pisassat annikilliartortinneqarsinnaasuuppata pilersaarusiornissatsinnut tamatta periarfissinneqassagaluaratta. Takorloorneqarsinnaavormi soorlu ukiuni tulliuttuni pingassuni 10 procentikkaamik pisassat ikilisinneqarpata tamatta taamaattussaannartut tigusinnaassagaluaratsigu, tassanngaannarmi pisassat annikillivallaaraanni nalunngilarput piffissaq sivikitsoq eqqarsaatigalugu suliffissaqartitsinermut sunniuteqarnerluttartoq, tassami kilisaasersortut nunamilu raajalerisut akornanni sulisunik ikilisaasariaqalernissaq saneqqunneqarsinnaanngimmat. Taakkualu saniatigut imaassinnaavoq aamma nunami suliffeqarfiit raajalerinermit ingerlatinneqartut ilaasa matuneqartariaqalernerat. Raajartassanik ikilisaanissaq ilimagisimagaluarlutigu taama annertutigisumik ikilisaaniarneq tupaalaatigaarput, Royal Greenlandip pisortaa Flemming Knudsen, Martine Lind Krebsimit apersorneqarluni oqarpoq.

Namminersornerullutik Oqartussat raajarniarnermillu inuutissarsiuteqartut, raajartassat annertussuserneqarnissaat pillugu Royal Greenlandip oqaloqatiginiarpai.

Sulisitsisut aalisarnermut avammullu tunisassiortut ataatsimiititaliaanni siulittaasup, Søren Brandtip, biologit siunnersuutaat eqqarsarnartoqartippaa.

-Raajartarisartakkavut ikilisimasut malugaarput, raajartassallu ikilineqarnissaat ilimagisimallutigu. Kisitsisilli aallaaviusut malillugit biologit raajartassanik ilimagisatsinnit ikilisaaneroqqusipput, Søren Brandt oqarpoq.

-Sulisitsisuniilli, mamaagigaluarlutigu, biologit siunersuutaat akerlilerusunngilarput.

Tunumi raajartassat 12.400-innarnissaat biologit siunnersuutigaat.