Qitornavissiartaarnerit misissuivigineqartariaqarput

Kalaallit meerartaannut ikinnerpaamik 100-juusunut Danmarkimi 1960-ikkunni meeravissianngortitaaneq inuttut annertuumik naleqarsimavoq. Meeqqat meeravissianngortitaagamik sisamaniit arfineq-pingasut tikillugit ukioqarput, amerlasuullu Danmarkimut sooq aallartinneqartussaanerminnik nassuiaanneqarsimanngisaannarput. Taama oqarpoq atuakkiortoq Tine Bryld, 1960-ikkunni meeravissiartaatsitsinerpassuit pillugit oqaluttuamik maanna misissuisoq.
septembarip 11-at 2009 17:11

Matumani meeqqat oqaluttuassartaminnik arsaarneqarsimapput, ima paasillugu naapissimasama oqaloqatigisimasamalu amerlanersaat tamakkerlutik qimagaasutut kiserliortutullu misigisarsimapput taamatullu kinaassuseqarnermik amigaateqartarsimallutik kiisalu inuunerminni assut iluaalliuteqartarsimallutik, tamannalu ilungersunartuuvoq.

Taamatut misigisimasarneq uteqqiasarpoq, tassa arlaannaannulluunniit uanga attuusassuteqartutut misiginngilanga, tassami kalaaliunangalu qallunaajunnginnama, aammalu sumiikkaluaraangamaluunniit angerlarsimasutut misigisanngilanga.

Amerlasuut inuiaqatigiit akornanni toqqoqqasimapput, ilaat ajunngitsumik inuuneqarput, iluatsittumik ilaqutaqalersimallutik inuuneqalersimallutillu aamma ajunngitsumik inuuneqalerumallutik sorsuutiginnissimallutik. Ilaasa allat avatangiiseq iserfigisusaanngisaannagaraluartik inuuffigilersimavaat. Tamanna nalunngilara, taakkumi aamma attavigisarsimavakka, Christianiami allanilu.

Taamaammat taamani susoqarsimaneranik misissuinermik annertuumik aallartitsisoqarnissaa Tine Bryldip neriuutigaa. Meeqqat meeravissiartaaritinneqarsimasut ilaqutaalu pillugit taamaaliortoqartariaqartoq isumaqarpoq.

Taakku pillugit tamanna iliuusissaraarput, tassa pisimasut sorpiaat pisimanersut, sooq taama iliortoqarsimanersoq, meeqqat qassit pineqarnersut misissussallugu.

Tamanna ajunngitsumik isumaqarluni iliuuserineqarsimagunarpoq, kisianni ajortorujussuarnik nassataqarsimavoq. Nammineq pisuusutut misiginatillu kanngusuuteqartussaanngillat, pereersummi allanngortinneqarsinnaanngillat.

Taamaakkaluartoq nukiit pigisat kalaalerpassuit pigisaat atorneqartariaqarput, imminut naakkiginermuunngitsoq, imminullu mattunnermuunngitsoq, kisiannili piumasaqaatinik saqqummiussinissamik sorsuuteqarnermut.

Taamalu ullumikkut ajornartorsiuterpassuaqarmat, Kalaallit Nunaanni maanna suliassarpassuaqartoq oqartoqarsinnaavoq.

Aap, isumaqarpungali nammineq pilluni oqaluttuaq ilisimanngikkaanni, aammalu aataakkut aanaakkullu aamma angajoqqaat kina akilerisimaneraat paasisinnaanngikkaanni, taava imminut paasiniarneq ajornakusoortorujussuussasoq.

Taamaammanuna 60-ikkorpiaat assut pingaartikkikka, piffissarmi taanna pimoorussilluarluta sammisariaqaratsigu.

1960-ikkunni meeravissiartaarnermit inunnit eqqugaasimasunit imaluunniit ilisimasaqartunit saaffigineqarnissaq Radioaviisip assut kissaatigaa.