Qaqqaq innermik anitsisartoq, Alaskami

decembarip 23-at 2005 16:29

Qaqqaq innermik anitsisartoq Alaskap qanittuaniittoq arsakunik erfagiussinissaa, malerujussuarnillu pilersitsinissaa ilisimatuunit oqartussasunillu upalungaarsimaffigineqalerpoq.

Alaskap avataani, nunavimmit 280 km-isut avasitsigisumi Cook-ip qeqertarpassuisa ilaanni Augustine Volcano, qaqqaq innermik anitsisartoq, aalamik, ikuallassaammillu aniatitsilersimasoq pasitsaanneqarmat anitsilerasoralugu upalungaarsimasoqalerpoq. 1976-imi 1986-imilu anitsillarmat qummut 12 kilometer-it angullugit arsakunik anitsivoq.

Qaqqap qaarpiaata 2,5 cm-inik pullaasiortutut qaffassimanera pasitsatsitsivoq anitseriaannanngorsimasoq, nunap sajuttarnerinik paasiniaasartoq John Power tusagassaqartitsivimmut Reuters-imut oqaluttuarpoq.

Qanittukkut anitsinissaa ilimananngikkaluartoq, taamaattoq qaqqap, eqqaatalu timmisartorfiginissaa mianersoqqussutigineqalerpoq. Anitsigaluarpammi suut tamarmik unittuusissapput, malerujussuarnillu pilersoqarneragut nunap sisoornissaa annilaanngatigineqarpoq. Kingullermik taama pisoqarpoq 1883-imi, naggueqatitta Alutiit nunaqarfiat Nanwalek malerujussuar-mit meter-inik arfinilinnik portutigisumik aqqusaarneqarmat.

Illoqarfissuup Anchorage-p anitsisoqarneragut eqqorneqarnissaa ilimanaateqanngikkaluartoq sillimmartaarput, pingaartumik nunaqarfimmi Nanwalek-imi.

”Inoqutigiit tamaasa sinngup puuinik, atisassamaatinik, nerisassanik, ikiueqqaarnermilu atugassanik tamanik qimaalerunik nassatassaannik piareersimatitseqqua-gut”, upperisarsioqatigiit siuttuat Sergie Active oqaluttuarpoq.

Augustine qaqqaavoq uummarivissoq – 1880-eqarnera-nili tallimariarluni anitsisarpoq. Malunniutigisarpaalu ulluni arlalinni qaavata qaartarnera, qaammatinilu arlalinni anngamik aniatitserusaartarnera, ilisimatuut nassuiaapput.