Qallunaat Kangianut Aqqutikkut umiarsuarnissaminnut akuerineqarput
Nunarsuup avannaatigut aqqutissat taakkua marluk aqqutigalugit umiartorneq ukiuni aggersuni annertusiumaartoq immikkut ilisimasalik oqarpoq.
Qallunaat umiarsuaatileqatigiiffiata Kangianut Aqqutikkut Europamiit Kinamullu ataasiarluni angalanermini ullut umiartorfissat 15-it kiisalu ikummatissaq 1 million koruunit sinnerlugit akilik sipaassavaa. Misiliineq soqutiginartoq, taama isumaqarpoq Danmarkimi umiarsuaatileqatigiinni pisortap tullia Jans Fritz Hansen:
- Ukiup annersaani sikoqartarunnaarpat umiartorfiunerulerpallu tamanna tapertassaavoq pissanganartoq taavalu nunarsuarmi Kangiata Ungalliup Europallu akornanni tamarmi niuerneq annertoqisoq eqqarsaatigalugu tamanna procentisissutaasinnaassalluni, Jan Fritz Hansen DR-imut oqarpoq.
Aammattaaq sikuerukkiartornera pissutigalugu kangianut aqqutigineqarsinnaasup aappaa Sullualuk angallavigineqarsinnaalissaaq.
Umiarsuit amerlanerujartuinnartut nunat issittut avannaqqullugit angalasalissasut immap sikuanik immikkut paasisimasalik Leif Thordahl Petersen imarpissuarnut sikunullu ilisimatusarfimmeersoq oqarpoq:
- Aatsitassanik nioqqutissanillu allanik aallernermi aqqutigineqarsinnaasut aqqutigalugit nunami issittumiit issittumullu, tassalu nunani issittuni umiarsualivinnut, angallannerup annertusinera takusinnaalereerparput, Leif Thordahl Petersen DR-imut oqarpoq.
Taanna isumaqarpoq uninngaviusinnaasut suli misiligarneqartut, tassami piffissaq ukiumi pineqartumi umiartorfiusinnaasoq siumut oqaatigiuminaatsorujussuummat.
- Taamaallaat umiartorfiusinnaanerani missiliorluakannerlugu naatsorsorneqarsinnaavoq, Leif Thordahl Petersen DR-imut oqarpoq.
Sullualuk 2007-imi sapaatit akunnerini tallimani aqqutigineqarsinnaasimavoq, tamannalu sivisunersaalluni.