Qalasersuarmi sikutaq annilaarnartumik sukkasuumik milliartorpoq

Allattoq Jaaku Lyberth
septembarip 03-at 2007 11:16

Sikuiuitsup Avannarliup sikuata annertussusaanik uttortaanerit nutaat ersersippaat siku 1978-imiit 2000-imut agguaqatigiissillugu annertussuserisartagaanut naleqqiullugu, maanna 2,5 millioni kvadratkilometerinik minnerulersimasoq. Tassa siku 40 imalunniit 45 procentit angullugit minnerulersimasoq, aviisimi Jyllands- Postenimi allaaserineqarpoq.

- Uuttortaasarnerit ukiut 50-it matuma siornagulli aallartinneqarmata aatsaat taamaattumik naammattuugaqarpugut. Manna tikillugu silap allanngoriartorneranut atatillugu siulittuisoqartaraluarpoq Qalasersuarmi siku ukiut 30-t 40-lluunniit qaangiuppata aakkumaartoq, kisianni ukiuni kingullerni qulini takusavut naapertorlugit immaqa taamaallaat ukiut 15-it imaluunniit 20-t qaangiuppata sikuerutissaaq, taama oqarpoq Danmarks univsitetimi ilinniartitsisoq Leif Toudal Pedersen.

Leif Toudal Pedersenip taama oqarnerminut tunngavigaa Qalasersuarmi Sikuiuitsumilu Kujallermi qaammataasanit uuttortaanerit. Sikup aakkiartorneranut arlalinnik nassuiaatissaqarpoq. Tamatumunnga nunarsuup kiatsikkiartornera pisooqataasorujussuuvoq, taamaattorli tamatuma peqatigisaanik siku annertoorujussuaq Sibiriamiit Qalasersuaq aqqusaarlugu Tunup sineriaatigut ingerlaarpoq tamaanilu aakkiartortarluni, Leif Toudal Pedersen nassuiaavoq.

Eigil Kaasip Københavnip Universitetiani silasiornermi ilisimatuujusup uuttortaanerit inerneri uissuummissutigai.

- Taama sukkatigisumik aakkiartornera annilaarnarpoq, tassami 2005-imi takusavut annilaarnartoqareerput. Ullumikkullu takusavut ingasalluinnarput. Siulittuutit ingasannerpaat maanna uppernarsarneqarput. Maannalu qanoq sukkatigisumik aakkiartornissaa apeqqutaaginnalerpoq, Eigil Kaas oqarpoq.

Issittup aasaani sikup aakkiartortarnera sapaatip akunnerini marlunni suli ingerlagallassaaq, taamalu siku annertunerusoq suli aakkiartorsinnaalluni. Sikuiuitsup Avannarliup sikua 2005-imi aatsaat taama mikitigitillugu uuttorneqarnikuuvoq.