Politeeq kanngutsaatsuliorsimasutut pineqaatissinneqartoq

Kalaallit Nunaanni Politiini politiiusimasoq kanngutsaatsuliorsimasutut ullumi tallimanngornermi Eqqartuussisoqarfik Sermersuumit qaammatini pingasuni pineqaatissinneqarsimasunut inissiisarfimmiittussatut pineqaatissinneqarpoq. Suliaq Nunatta Eqqartuussisuuneqarfianut suliareqqitassanngortinneqarpoq.
Assi © : Rigspolitiet
Allattoq Mads Pedersen
maajip 20-at 2017 11:23

Eqqartuunneqartoq, politiiusimasoq, politiitut atorfeqarnermini sulinerup nalaani arnanut marlunnut kanngutsaatsuliorsimasutut Eqqartuussisoqarfik Sermersuumit qaammatini pingasuni pineqaatissinneqarsimasunut inissiisarfimmiittussatut pineqaatissinneqarpoq. 

Eqqartuunneqartup iliuuserisimasani, tassa arnamik najuuttoqartoq imminut attuualaarsimanini aamma kinguaassiutinut tunngasumik killissamik qaangiilluni oqaaseqarsimanini nassuerutigai. 

Politiiusimasoq piffinni marlunni arnat marluk allaaffiini tissassarsimasutut pisuutinneqarpoq. Aamma arnamik tagiartuiitigaluni anertikkarsimasutut atoqatigiinnermullu tunngarpalaarsinnaasumik oqaaseqarsimalluni. 

Paatsoorsimanerartoq

Taamaattoq eqqartuunneqartoq iliuutsimini kanngutsaatsuliornissamik siunertaqarsimannginnerarpoq, iliuuseqarnermini isumaqarsimannginnami kanngutsaatsuliorluni.

Taamatulli nassuiaateqarnera Eqqartuussisoqarfik Sermersuup upperinngilaa, eqqartuunneqartorlu kanngutsaatsuliorsimasutut pineqaatissinneqarsimasunut inissiisarfimmiittussanngorlugu kiisalu katillugit 20.000 koruuninik pineqartunut taarsiiviginnittussanngorlugu pineqaatissikkamikku. 

Unnerluusisussaatitaasup Emil Folkerip oqaluttuaraa angut eqqartuunneqartoq arnat pineqartut piumarpasissoralugit paatsoorsimallugit. 

Eqqartuunneqartoq atorfimminik atornerluisutut pineqaatissinneqarpoq. 

Pineqaatissiinermi eqqartuunneqartup pinerlunnermini politiitut atorfeqarsimanera isiginiarneqarpoq. 

Angutip pinerlunnini politiitut atorfeqarnermi nalaani pisimanera nassuerutigisimammagu eqqartuussiviup pineqaatissiinini sukannernerulersippaa.

- Atorfimmik atornerluisimasutut pisuutinneqarnera naammagisimaarpara. Tassami qaqugukkulluunnit politeeq taama pissusilersornera akuersaarneqarsinnaanngilaq, Emil Folker KNR-imut oqarpoq.

Pineqaatissinneqartup illersuisuatalu suliaq Nunatta Eqqartuussisuuneqarfianut suliassanngortippaat pineqartoq kanngutsaatsuliorsimannginnerarlugu. 

Suliaq eqqartuunneqartumut kinguneqareerpoq, tassalu politiini suliffini annaareeramiuk.