Pipaluk K. Jørgensen kulturikkut nersornaaserneqartoq
Pipaluk K. Jørgensen Namminersorlutik Oqartussat kulturikkut nersornaasiuttagaannik tunineqarpoq. Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisup Ane Lone Baggerip nersornaat tunniuppaa.
Pipaluk K. Jørgensen ilitsersuisartutut filmiliortartutullu ilisarisimaneqarpoq.
Naalakkersuisut Kulturikkut Nersornaat 1982-imi pilersippaat. Nersornaat 50.000 kr-nik aningaasartaqartoq inummut ataatsimut arlalinnulluunniit, peqatigiiffinnut kattuffinnulluunniit eqqumiitsuliornikkut kulturilerinikkulluunniit immikkut suliniuteqarsimasunut tunniunneqartarpoq. Nersornaat ukiut tamaasa Inuiattut Ullorsiornitsinni juunip 21-ani tunniunneqartarpoq. Naalakkersuisut kajumissaatitut nersornaasiuttagaat 10.000 kr-nik aningaasartaqartoq 2016-mi pilersinneqarpoq. Taannalu inuusuttumut piginnaasalimmut Kulturikkut Nersornaasiisoqarnerani aamma tunniunneqartarpoq.
- Inuk filmiliortarnermik soqutigisaqarluarnermigut kalaallit kulturiannik pingaartitsisoq ukioq manna Kulturikkut Nersornaaserneqarpoq. Filmiliorneq uagutsinnut nutaapajaajuvoq. Tamassuma Kalaallit Nunaat pinngortitarlu, oqaluttuarisaaneq, kulturi kinaassuserpullu nunarsuarmi ilisimaneqalersisinnaavai – pineqartoq ukiorpassuarni taamaaliornikuuvoq, tamannalu qujamasuutigaarput tanngassimaarutigalugulu, Pipaluk K. Jørgensenip kulturikkut nersornaaseqarneranut atatillugu ane Lone Bagger oqalugiaammini ilaatigut taama oqarpoq.
Namminersorlutik Oqartussat kulturikkut nersornaasiuttagaat 1982-imi pilersinneqarpoq 50.000 koruuninillu aningaasartaqarluni.
Nersornaasiineq Katuami pivoq, Naalakkersuisullu inuusuttumut piginnaasalimmut kajumissaatitut nersornaasiuttagaat 10.000 koruuninik aningaasartaqartoq aamma tunniunneqarpoq.
Tasiilarmiu 18-inik Eino Taunajik kajumissaatitut nersornaaserneqarpoq. Taanna illoqarfigisamini kajumissutsiminik ilitsersuisartuuvoq.
- Illoqarfimmini Tasiilami inuusuttut peqatigalugit isiginnaartitsisarnikuuvoq ukiunilu marlunni isiginnaartitsisarnikuulluni. Sammisat soorlu imminut toqunneq, kinguaassiuutitigut kanngutsaatsuliorneq sammisallu oqallinnermik kinguneqartut ammasumik isummerfigalugit nunatsinni nunanilu allani malugineqarnikuuvoq. Inuusuttuuvoq piginnaasalik, oqallitsitsilersartoq inuttullu isummersuisartorujussuulluni – tamanna tunngavigalugu piginnaasamik nangitseqqinnissaanut ineriartortitsinissaanullu kajumissaarneqarpoq, naalakkersuisoq Ane Lone Bagger Eino Taunajimmut oqalugiaammini taama oqarpoq.
Namminersorlutik Oqartussat Kulturikkut nersornaasiuttagaannik tunineqartut, 1982-2018:
2018, Ida Heinrich
2017,Ville Siegstad, Niels-Henrik Lynge
2016, Siiva Fleischer
2015, Inuk Silis Høegh
2014, Jørgen Kleemann, Atuagassiaq Kalaaleq, Magnus Larsen
2013, Jørgen Kristensen, Qaanaami Aalisartut Piniartut Peqatigiit, N.A.I.P
2012, Anne-Birthe Hove & Ole Kristiansen
2011, Makka Kleist, Frederik Kristensen ”Kunngi”
2010, Arnat Peqatigiit Kattuffiat
2009, Miilu Lars Lund, Johanne Bech
2008, Anna Kuitse Thastum, Priscilla Josefsen
2007, Ruth Motzfeldt, Per Rosing
2006, Simon Løvstrøm, Enok Poulsen
2005, Regine & Benedikte Brandt
2004, Jørgen Fleischer
2003, NIPE, Julie Berthelsen
2002, Thue Christiansen, Pilunnguaq Lynge
2001, Mâliârak´ Vebæk
2000, Bodil Kaalund, Juaaka Lyberth
1999, Hans Anthon Lynge, Isiginnaartitsisartut Silamiut
1998, Avannaata Qimussersua
1997, Ulloriannguaq Kristiansen
1996, Karl Heilmann, Gert Pivat
1995, Pauline Lumholdt, Nuuk Posse
1994, Qaannat Kattuffiat
1993, Robert Petersen, Jens Jørgen Fleischer, Jens Danielsen
1992, Hans A. Hansen, Malik Høegh
1991, Gudrun Chemnitz
1990, Christian Berthelsen
1989, Aka Høegh, Kiistat Lund, Rasmus Lyberth
1988, Martha Biilmann, H.C Petersen
1987, Knud Rasmussenip Højskolea
1986, Manasse Mathæussen
1985, Jens Rosing, Villads Villadsen
1984, Frederik Nielsen, Simon Kristoffersen
1983, Hans Lynge, Jakob II Egede
1982, NIPE, Otto Sandgreen, Peter Enoksen, Anthon Berthelsen