Sammisaq: Nunarput qitiusoq

USA-p sioorasaarinera pillugu tusagassiortunik katersortitsineq oqaluttuarisaanermut pingaarutilik: - Nunarsuarmi aaqqissuussaaneq ilisimalluagarput apeqquserneqarpoq

Naalakkersuisut siulittaasuata danskillu ministeriunerata Kunngeqarfik ataatsimoornerarlugu tusagassiortunik katersortitsinermi oqarput.
Assi © : Ann-Sophie Greve Møller / KNR
Allattoq Markus Valentin
januaarip 13-at 2026 14:48
Nutserisoq Medea Olsen

- Nunarsuarmi tamarmi naalakkersuinermik ingerlatsinerup maannakkut nalerpiaaniippugut.  USA Danmarkiluunniit massakkorpiaq toqqagassarigutsigit, Danmark, Nato aamma EU toqqarpagut. Avissaartuunnissamut maanna piffissaanngilaq, ataatsimoorfimmilli ilisimalluakkatsinnik kissaatigisatsinnillu piorsaaqatigiissaagut. 

- USA-p Danmarkillu akornanni qinersissagutta, taava Danmark, Nato aamma EU qinertariaqarpagut. Avissaartuunnissamut  maanna piffissaanngilaq, ataatsimoornitsinnilli ilisimalluakkatsinnik kissaatigisatsinnillu ineriartortitseqatigiinnissatsinnut piffissaavoq.

Jens-Frederik Nielsen (D), danskit ministeriunerat Mette Frederiksen peqatigalugu Christiansborgimi  tusagassiortunik marlunngornermi katersortitsinerminni taama oqarpoq, ministeriunerlu nunatsinni innuttaasunut aamma oqariartuuteqarpoq.

- Asasagut kalaallit. Ataatsimoortugut ilisimassavarsi. Ullumikkut aqagulu, aamma taamaaliortuassaagut, Mette Frederiksen oqarpoq.

Kalaallit Nunaata USA-mit sapaatip-akunnerani kingullermi tatineqaraluttuinnareersorlu præsidentillu ’Kalaallit Nunaata pigilernissaa eqqarsartaatsikkut pisariaqarnerarlugu' oqareersorlu, tusagassiortunik katersortitsineq pivoq.

Naalakkersuisut Kunngeqarfik Danmarkimut tunngatillugu ataatsimoornersut danskit tusagassiiviisa apeqquseqattaarpaat.

Naalakkersuisut siulittaasuata ataatsimoortoqarnera naqissuserlugu erseqqissapallappaa.

- Kalaallit Nunaat USA-mit pigineqarusunngilaq; USA-mit aqunneqarusunngilaq; USA-mut ilanngukkusunngilaq. Kalaallit Nunaat ullumitut ittoq, Kunngeqarfik Danmarkimut atasoq toqqarparput.

- Nunarsuarmi tamarmi naalakkersuinermik ingerlatsinerup maannakkut ajornartorsiorfianiippugut. USA-p Danmarkillu akornanni qinersissagutta, taava Danmark, Nato aamma EU qinertariaqarpagut. Avissaartuunnissamut maanna piffissaanngilaq, ataatsimoornitsinnilli ilisimalluakkatsinnik kissaatigisatsinnillu ineriartortitseqatigiinnissatsinnut piffissaavoq.

Naalakkersuisut Danmarkimut atanissaq toqqaraat, Jens-Frederik Nielsenip maanna oqaatigimmagu, Kalaallit Nunaanni namminersulivinnissaq pillugu oqalukkunnaartoqarsimanersoq TV2-mi tusagassiortup apeqqutigaa.

- Nunatsinni pissutsit ataavartumik oqaloqatigiissutigiuarpagut. Ataatsimoornissatsinnut piffissanngorpoq. Kalaallit Nunaat Kunngeqarfimmi Danmarkimiippoq, nunarsuarmilu tunngaviusumik pisinnaatitaaffiit najoqqutassiallu illersornissaannut ataatsimooqatigiilluinnarpugut, naalakkersuisut siulittaasuat akivoq.

USA-p nunatsinnik aqutsilernissamik kissaataa

USA-p Kalaallit Nunaat pigissagaa isumaqarluni, Donald Trump 2024-mi decembarip 23-ani oqaaseqarpoq. Oqariartuut tamanna taassuminnga sulisuiniillu arlaleriarlugu uterneqarpoq.

Donald Trumpip ernera angajulleq, Donald Trump Jr. Nuummut januaarip arfineq-aappaani tikippoq, tamannalu nunarsuarmit nunarput ukkatarineqalerneranik kinguneqarpoq.

Præsidentinngortussap aningaasaqarneq sakkutuulersornerlu atorlugit Kalaallit Nunaat aqunniassanerlugu mattunnagu ulloq taanna oqaatigaa, aamma naak USA Danmarkilu tamarmik Natomi ilaasortaagaluartut USA-lu nunatsinni Sorsunnersuup Aappaanili sakkutooqarfeqaraluartoq.

Præsident Trumpip Kalaallit Nunaat tiguarniarneraa marsip 13-ianni aperineqarpoq. Taassumalu: - Taamaattoqarnissaa ilimagaara, akissutigaa.

Nuummiut USA-p nunatsinnik tiguserusunneranut akerliullutik marsip 15-ianni akerliussutsiminnik takutitsipput. Nunatta oqaluttuarisaanerani akerliussutsimik takutitsinerit annerpaartarigunarpaat.

Oqallittoqangaatsiarnerata aamma akerliussutsimik takutitsiniartoqarnerata kingunerisaanik Amerikamiut præsidentiata tullersortaata, J.D. Vancep nuliata Sisimiunut tikeraarnissamik pilersaarutini taamaatippai. Taarsiulluguli aappariit marsip 28-anni Pituffik Space Basemukarput, tassanilu tusagassiortunik katersortitsisoqarpoq.

The New York Timesip Amerikamiut kalaallinut USA-mut ilanngutsitsiniarnissamut - matumani pissaanermik sakkukitsumik aamma namminersortunut aningaasaliissuteqarnikkut soqutiginnitsitsiniarnissamut periusissiaat apriilip qulinganni saqqummiuppaa.

Amerikamiut præsidentiata isertortumik paasiniaasartut soorlu CIA-mi NSA-mi DIA-milu pisortat Kalaallit Nunaannut tunngatillugu paasissutissanik amerlanernik katerseqqusimavai Wall Street Journalip maajip arfernanni saqqummiuppaa. Tassani kalaallit USA-p anguniagaanut iluaqutaasinnaasut ataatsimut isigineqarsinnaalersinneqassasut ilaatigut peqqussutigineqarpoq. Tamanna pissutigalugu Amerikamiut Kalaallit Nunaannut kilitsissiatut suliaqarsinnaanera immikkut ilisimasallit nunallu arlallit pasivaat.

Angutit Amerikamiut atersineqanngitsut pingasut “akuliuteriaraluarsimasinnaasutut” aamma “sunniiniartutut” tusagaqarfinniit taaneqartut, PET-p DR-illu tusagaqarfii allat aggustip 27-anni uppernarsarpaat.  Taakkua nunatta Danmarkillu akornanni eqqissiviilliortitsinissamik siunertaqartumik sulianik ujartuipput. Tamatuma saniatigut nunatta Danmarkimit avissaarnissaanut suliaqartussanik Amerikamiut nunatsinnik tiguaanissaannik ikiuussinnaasunik kalaallit aqqinik allattorsimaffeqarpoq.  

USA-p Danmarkimut aallartitaatut toqqagaaqqammersoq Kenneth Howery, nunanut allanut tunngasunut naalakkersuisoq Vivian Motzfeldt (S) peqatigalugu Hans Egedep illuani tusagassiortunik decembarip arfineq-pingajuanni katersortitsivoq. Tassani oqarpoq: - Uagut (USA, aaqq.) kalaallit siunissaminnik namminneq aalajangiisinnaanerat ataqqivarput.

Præsidentip Louisianami guvernøri Jeff Landry Kalaallit Nunaannut immikkut aallartitassatut decembarip 22-anni toqqarpaa. Kalaallit Nunaata USA-mut ilanngunneqarnissaa anguniagaralugu, guvernørip nammineq oqaatigaa. Præsidentip Kalaallit Nunaata USA-mut ilanngunneqarnissaannik kissaateqarnini ulloq taanna oqaatigeqqippaa.

Donald Trump New York Timesimut 2026-mi januaarip arfineq-pingajuanni oqarpoq, Kalaallit Nunaata pigilernissaa 'eqqarsartaatsikkut iluatsilluassagaanni pisariaqartoq'. Kalaallit Nunaannik piginnittuuneq imaluunniit USA Natomi ilaasortaanissaa 'aalajangigassanngorsinnaasoq', oqaatigaattaaq. 


Nunarsuarmi aaqqissuussaaneq navianartumiittoq

Jens-Frederik Nielsen aamma Mette Frederiksen tusarliussatik saqqummiukkumallugit tamaviaarput.

- Nunarput aaqqiagiinngissutigineqartup qeqqaniippoq. Tatineqarnerup aamma qeqqaniilluta. Aammali silarsuarmi aaqqissuussaaneq ilisimasarput apeqquserneqarpoq. Aaqqissuussaaneq atuukkunnaassappat nunarput nunarsuarlu tamarmi akioruminaatsunik ilungersuanartumiilissapput, Jens-Frederik Nielsen oqarpoq.

Jens-Frederik Nielsenip danskillu ministeriunerata USA-mut tunngatillugu pissutsinik eqqartuineri siornatigut assigiinngissuteqartarput.

Naalakkersuisut siulittaasuat tamanna pillugu eqqissisimaqqusivoq, Mette Frederiksenilli navianartup suli qaangiussimannginnera oqaatigalugu.

Jens-Frederik Nielsenip pissutsit ilungersunartuuneri KNR-imut ippassaq siullermeerluni oqaatigaa. Tusagassiortunillu ullumikkut katersortitsinermi aamma taama oqarpoq.

- Pissutsit ilungersunartorujussuupput, politikikkut soqutigisat nunatsinnut innuttaasunullu tatisimannittorujussuupput, naalakkersuisut siulittaasuat oqarpoq.

Nunarsuarmi aaqqissuussaaneq pillugu Danmarkimi ministeriuneq assingusumik oqaaseqarpoq.

- Nunat mikisut nunanut anginerusunut qunugisaqannginnissaannut tunngassuteqarpoq. Nunarsuarmi aaqqissuussaaneq illersorparput.  Ataqatigiippugut (USA-mut, aaqq.) aamma ingiaqatigiissaagut. Tusarliussarput erseqqippoq: Kalaallit Nunaat tuniniarneqanngilaq.

Issittumi isumannaallisaaneq 

USA-p præsidentiata Donald Trumpip Kalaallit Nunaata tiguarnissaanut kissaateqarnerminut  nunami isumannaallisaanissaq nunanilu tamalaani isumannaallisaanissaq pissutigalugu USA-p nunarput pisariaqartillugu arlaleriarluni  tunngavilersuutigisarpaa.

Naalakkersuisut USA-mit pissusilersuutigineqartunik akuerinnissinnaanerat sumut killeqarnersoq, KNR-ip Jens-Frederik Nielsenimut tusagassiortunik marlunngornermi katersortitsisoqarnerani apeqqutigaa.

- Ulloq siullermili oqarpugut, isummernerpullu erseqqarilluinnarpoq: Kalaallit Nunaat nunanut killernut ilaajuaannassaaq, naleqartitatsinnut tunngaviusunut ilaajuaannassalluni.

Kalaallit Nunaata Danmarkillu Issittumi isumannaallisaanissaq pillugu Natomi suleqatigiinneq tapersersoraat, danskit ministeriunerata aamma oqaatigaa.

- Isumannaallisaanermut tunngatillugu suleqatigiilluta iliuuseqarnerujussuusinnaavugut iliuuseqarnerusariaqarlutalu, Mette Frederiksen oqarpoq.

- Soorlu nunat Baltikum-imiittut Natop kangia Ruslandimut illersorniarlugu kisimiinngitsut, tamannami Natomi peqatigiinnut pingaaruteqarmat, Issittumi tamanna aamma atuuppoq.