Nunarsuaq tamakkerlugu tuberkulosep ullorititaa ullumi malunnartinneqartoq
Taamaakkaluaq nappaat suli nappaatit tuniluuttut toqumik kinguneqartartut akornanni qaffasinnerpaatut inissisimavoq.
Naalakkersuisut TB-mik akiuiniarnermi iliuusissatut siunniussaat 2017-imiit 2021-moortuuvoq, 2025-illu tungaanut TB-eqatartut afffaannanngortinnissaat siunniussaavoq, 2050-imilu TB-eqartoqarunnaarnissaa aamma siunnerfigineqarluni.
Nunarsuarmi 2015-imi 1,8 millionit missaat TB-mik toqquteqarsimapput, Nunatsinnilu inuit TB-eqartut siorna 60-t nalunaarsorneqarsimapput, tassa ukiup siulianut sanilliullugu ikinnerulaarlutik.
AAMMA ATUARUK Inuit 41-t ukioq manna sakialluummik eqqugaasut
- Ajornartorsiutip peqqinnissaqarfimmit arajutsineqannginnissaa sulissutigineqarpoq minnerunngitsumik innuttaasunit maluginiarneqarnissaa aamma pingaaruteqarpoq. Isumaginnittoqarfiup peqqinnissaqarfiullu akornanni suleqatigiilluarsinnaanerput pingaaruteqarpoq, Nunatsinni nakorsaaneqarfimmi siunnersorti Rikke Bruun Deneergaard oqarpoq.
TB-llu akiorniarneqarneranut suliniartoqarpoq.
- Tunumi kujataanilu immikkoortortaqarfinni peqqissaasoqarpoq, nuna tamakkerlugu peqqissaasut TB-imik suliaqalernissaat suliniutigaarput, siunnersorti oqarpoq.
Peqqissaasut suliffigisaminni TB-eqartut nakkutigisarpaat misissuisarlutillu, aammali nunaqarfinni illoqarfinnilu angalasarput siunnersuiartorlutik, Rikke Bruun Deneergaard oqarpoq.
Tuberkoloseqalersimagaanni pisariunngitsunnguamik qaammatinik arfinilinni nakorsaasersorneqarsinnaavoq, sapaatillu akunneri marluinnaat qaangiukkaangat nappaat tuniluussinnaajunaareertarluni.
AAMMA ATUARUK Tuberkulose er stadig tabu
Nuuk Centerimi ullumi arfininngornermi assigiinngitsunik sammisaqartitsisoqarpoq, klovnerlu nal. marlunut pulaassalluni.