Nannut Canadap avannaata kitaanut nuukkiartuaartut

Nannut arlalissuit Issittup ilaanneersut , qeqertarpassuarnut Canadap avannaata kitaaniittunut ukiuni arlaqalersuni nuukkiartuaarsimapput, tamaanimi immap sikua aasakkut sikuiaannginnerusarmat.
Assi © : Karl Peter Hansen/KNR
januaarip 15-at 2015 08:23
Nutserisoq Elisa Isaksen

Ilisimatusarnikkut atuagassiami Plus One-imi misissuinerup saqqummiunneqartup tamanna paasinarsisikkaa, aviisimi Politikenimi ullumi allaaserineqarpoq.

Sikup aakkiartuinnarneratigut nannut puisinik piniarsinnaanerat ajornakusoornerulerpoq. 1979-ip kingorna immap sikua ukiuni qulikkaartuni 9 procentimik minnerulertarpoq, tamatumalu nunarsuup kiatsikkiartornerata kinguneranik ingerlaannarnissaa naatsorsuutigineqarluni.

Immami qeqertarpassualimmi, qeqertat 36.000-it 1,4 millionit kvadratkilometerinik annertussusilimmi siaruarsimaffigisaanni, immap sikuata aakkiartornera arriinnerusarpoq. Ilaatigut avannarpasissumi inissisimanera pissutigalugu, misissuinermik nalunaarusiortut pisortaat Elizabeth Peacock, U.S. Geological Survey-imeersoq oqarpoq.

Nannut tamaanga nikikkiartornerisa ingerlaannarnissaa, ilisimatuut naatsorsuutigaat.

Nannut Alaskameersut, Ruslandimeersut, Canadameersut, Nunatsinneersut Norgemeersullu 2.800-ngajaat dna-vinit kingornuttakkat misissuinermi tunngavigineqarput. Nannut Issittup kangisinnerusortaaneersut, tassa Canadap issittortaaneersut, Nunatta kangiata imartaaneersut aamma Sibiriameersut qeqertarpassuarnut nuukkiartuaartut misissuinerup takutippaa.