Naggueqatitta indianerillu amerlaqisut oqaatsitik annaasimavaat

Isumaqartoqarpoq oqaatsit pingasuit 100-linnit arlaqartunit taamaallaat piuinnarnissaminnut periarfissarissaartut. Taakkua tassaapput eqqillit Mohawkit creekillu kiisalu inuit oqaasii inuktitut. Canadami nunat immikkoortortaani inuit najugaanni sisamaasuni tamani inuit oqaasii atorneqanngillat.
aggustip 17-at 2009 14:41

Nunap issittup kitaani Nunatsiavumilu Paggivittami ajuvippoq, inuit amerlaqisut oqaatsiminnik atuisinnaajunnarsimammata, sumiiffinnili arlaqartuni oqaatsit uummarissarniarlugit pigiinnarniarlugillu suliniutit aallartinneqarlutik. Oqaatsit kulturilu Nunavimmi inunnut pingaaruteqaqaat, tassami nunami Frankrigisut angitigingajattumi inuit 10.000-it missiliuinnarmatigik, tamaanili najugallit tamangajammik inuktitut oqaluttuupput oqaatsimillu pigiinnarnissaat ilungersuutigalugu. Nunaviup kulturikkut sullissivik Avataq pilersippaa taassumalu oqaatsit kulturillu siuarsarneqarnissaat suliassaralugu. Ukiunut pingasunut pilersaarusioqqammerput maanna naammassineqangajalersumik. Suliassatut pilersaarut 15 mio. kr.-it missaannik akeqartoq Nunavimmi oqaatsitigut politikkissap suliarineqalernissaanik siunertaqarpoq. Inuktitut oqaatsit pigiinnarnissaannut piviusorsiortumik pilersaarut ineriartortinniarlugu kiisalu inuktitut oqaatsit annerusumik minnerusumilluunniit Nunavimmi oqaatsitut sallinngortinniarlugit. Taamatut politikkeqarneq Nunavimmi siunissami politikkissatut pilersaarummi maanna pingaaruteqalersussaavoq. Ukioq manna Avatap pilersaarut nutaaq Makivimmit isumassarsiap pilerfianit aallartippaa. Taakkua eqqumiitsuliornermi atuakkiortut, filmiliortut, videoliortut titartaasartut qalipaasartullu tapersersorpaat. Nunaqarfinni pingasuni misissuiffiit pingasut suliarineqassapput, Nuussuarmi, Salluini Kangersummilu, eqqumiitsuliortut isumassarsiorfigalugit ilinniarfigalugillu najugaqarfigisinnaasaat. Tamatumani oqaatsit kulturillu pigiinnarnissaat siunertaralugit Avataq peqataassaaq.