MIPI: Meeqqat kaattut pillugit kisitsisit ilumoorput

Naalagaaffiit Peqatigiit Meeqqat pillugit suliniaqatigiiffiata UNICEF-ip kalaallit meerartaasa kaannerat pillugu saqqummiussaqarnera Meeqqat Inuusuttullu Pillugit Ilisimasaqarfimmit MIPI-mit nalornissutigineqanngilaq.
Allattoq Jaaku Lyberth
februaarip 02-at 2009 12:34

Inuit Issittormiut Siunnersuisoqatigiiffiata Kalaallit Nunaanni siulittaasua Aqqaluk Lynge oqaraluarpoq paasissutissat eqqunngitsut tunngavigineqartut. Meeqqat atugaat pillugit Kalaallit nunaanni misissuisitsisimaneq Meeqqat Inuusuttullu pillugit ilisimasaqarfimmit tatigineqarpoq, taamatut oqarpoq MIPI-mi sulisut ningiuat Maliina Abelsen. Kalaallit Nunaanni meeqqat kaallutik innartarnersut imaluunniit meeqqat atugaat pillugit misissuisitsineq naalagaaffiit peqatigiit meeqqat pillugit suliniaqatigiiffianit UNICEF-imit suliaanngilaq. Kisitsisit pineqartut tassaapput Meeqqat atuartut atugaat pillugit misissuisitsinermit ukioq 2006-imi ingerlanneqartumit pissarsiaapput, nalunaarusiarlu taanna 2007-mi saqqummiunneqarpoq, kisitsisillu taakkua unicef-ip eqqartorpai, kisitsisillu nalunaarusiamit pisut uppernartupilussuupput Maliina Abelsen oqarpoq. Mississuisitsineq Maliina Abelsen-ip innersuussutigisaa tassaavoq nunat tamat ilisimatuussutsikkut missisuisitsinerat taaguuteqartoq Health Behavior in School-Aged Children Meeqqat atuartut peqqissusaat inooqatigiinnermiit isigalugumik taaguuteqartoq. Mississuisitsinermi tassani paasineqarpoq Kalaallit Nunaanni meeqqat arfiniliugaangamik ataaseq kaalluni imaluunniit akulikitsumik kaalluni innartartoq, tassalu kalaallit nunaanni meeqqat 17 procentii kaallutik innartartut paasineqarluni. Ilisimatuussutsikkut misissuitsinermi paasisat MIPI-mi qularutigineqanngillat.

.