Mingutsitsineq killilersimaarniarsaraat
CO2-mik mingutsitsinerup annikillisarnissaa pillugu anguniagaq piviusunngortissinnaajumallugu, apeqqummi pineqartut pillugit naalakkersuisut qanoq iliornialersaarnersut, Anders Olsenip ilaatigut apeqqutigaa.
Jens B. Frederiksenip akissummini erseqqissarpaa, Nunarput ukiuni qulikkaartuni marlussunni uuliamut atuinermut taarsiullugu erngup nukinganik annertusaanermut aningaasaliissuteqartartoq, tassa inuiaqatigiit nalilinnik pilersittagaasa 1 procentiat erngup nukinganik atuinerup annerulersinniarneranut atorneqartarmat.
Tamatuma kinguneranik ullutsinni Nunatsinni nukimmik atuinerup 60 procentiata missaa nukissiuutinit ataavartunit pilersinneqartarpoq. Ilulissani erngup nukinganik nukissiorfik 2013-imi atulerpat tamanna 70 procentinngussaaq.
Tamatumunnga peqatigitillugu sanaartukkanut maleruagassani Nunatsinni illuliornermi oqorsaatinut atorneqartunut sukanganerusumik maleruagassiissutit atuutilersinneqarput. Aamma angallannermi ataavartumik nukimmik atuinerup minnerulernissaa atuilluarnerulernissarlu suliniutigineqartuarput. Jens B. Frederiksenip matumani innersuussutigaa, Air Greenlandip timmisartunik suluusalinnik Dash-8-nik atuilernera, taakkumi Dash-sevenitoqqanut naleqqiullugit ikummatissatigut angisuumik ileqqaaruteqarfiusarmata. Royal Arctic Linemilu umiarsuarni Atlantikukkoortaatini ikummatissaq ileqqaarniarlugu umiarsuit arriinnerusumik ingerlatinneqartalerput.
- Tamanna suliffeqarfissuup aningaasaqarneranut avatangiisitsinnullu iluaqutaavoq, Jens B. Frederiksen allappoq.