Mette F. USA-mit tatineqarnerup kingorna nunat avannarliit Canadallu tapersersuisimanerat pillugu qutsaviginnittoq

Mette Frederiksenip Canadap ministeriunerata silarsuarmi aaqqissuussineq nutaaq pillugu Davosimi oqalugiaataa tusagassiortunik katersortitsinermi nersualaarpaa.
Canadami, Norgemi, Finlandimi, Sverigemi Islandimilu naalakkersuisut siuttui tusagassiortunik sapaammi katersortitsipput. Assi © : Adrian Wyld/Zuma/Ritzau Scanpix
Allattoq Ritzau
marsip 16-at 2026 07:36
Nutserisoq Tabetha Kreutzmann

Danmarkimi ministeriuneq Mette Frederiksen (S) "USA-p akuersaarneqarsinnaanngitsumik tatisineranut" nunanit avannarlerneersunit Canadameersunillu tapersersorneqarneq pillugu qutsaviginnippoq.

Oslomi Canadap, Norgep, Finlandip, Sverigep Islandillu naalakkersuisuisa siuttui peqatigalugit tusagassiortunik sapaammi katersortitsinermi tamanna pivoq.

- Kunngeqarfimmi Danmarkimi – Kalaallit Nunaanni Danmarkimilu – ikiorneqarnitsinnut qujamasoqaanga, ministeriuneq oqarpoq.

- USA-mit USA-milu præsidentimit akuerineqarsinnaanngitsumik tatineqarpugut, nangilluni oqarpoq.

Kalaallit Nunaanni innuttaasunut "piffissaq ilungersunangaarsimasoq" taanna oqarpoq, "ikinngutigilluakkanilli" tapersersorneqarsimaneq nuannaarutigaa.

Suleqatigiinneq qaninnerusoq

Danskit ministeriunerattaaq Canadap ministeriunerata Mark Carneyip Davosimi oqalugiarnermini Amerikamiut silarsuarmi aaqqissuussinerata aserorsimaneranik oqarnermigut uissuummisitsinera erseqqissarpaa.

Oqalugiaat World Economic Forumip ukiumoortumik ataatsimeersuarnerani pivoq, tassanilu aamma Canadap Danmarki Kalaallit Nunaallu tapersersoraat oqaatigaa.

- Davosimi illit oqalugiaativit oqaaseqarfigineqarneratut suleqatit akornanni aatsat taama isumaliutiginnittoqartigisoq tusarnikuusorinngilanga, tusagassiortunik katersortitsinermi Carney saaffigalugu oqarpoq.

- Siulersuinermik takutitsillutit tamat oqartussaaneri qanoq suleqatigiissinnaanerat eqqartorpat. Silarsuarmi aaqqissuussatoqqami piujunnaarsimasumi qaninnerusumik ataqatigiilertariaqarpugut, Frederiksen oqarpoq.

- Tamanna piuleqqissagunanngilaq, taamaattumik nutaamik pilersitsisariaqarpugut.

Nunat arfinillit taakkua suleqatigiinnerulernissaq ataatsimiinnermut atatillugu isumaqatigiissutigaat.

Tamanna ataatsimut nalunaaruteqarnerminni ersersippaat.

Suleqatigiinnerup ataatsimut illersornissaq, isumannaatsuuneq akiuussinnaassuserlu siuarsassagai oqaatigineqarpoq.

- Nunani avannarlerniittugut Canadalu assigiissuterpassuaqarpugut. Issittumi nunaavugut, Natomi qanigisatsinnik ileqarluta kiisalu naleqartitavut soqutigisavullu assigiissuteqarlutik, Norgep ministeriunerata Jonas Gahr Størep nalunaarummi oqaatigaa.

/ritzau/