Københavnimi ataatsimiinnissaq soqutaajunnaariartuinnarpoq

Nunat assigiinngitsut ministerii 150-it Naalagaaffiit Peqatigiit silap pissusaa pillugu Balimi ataatsimeersuartut 2009-mi Københavnimi ataatsimeersuarnissami isumaqatigiinniarnissat ingerlaasissaasa piareersaanerat soqutaajunnaariartuinnarpoq.
Allattoq Mads Lynge
decembarip 13-at 2007 12:31

Balimi ataatsimeersuartut isumaqatigiinniutissamittut aallaavissaanni ukioq 2020-mi gassit silaannarmik kissakkartortitsisartut 25-niit 40 procentinut apparnissaat isumaqatigiinniuutissat ilaattut ilimagineqarsimagaluartoq peerneqarpoq, ilisimatuullu silap pissusaata allanngoriartupiloorneranik oqalukkaluarnerat tunngavilersuutini ersinngilaq. Taamaalilluni 2009-mi Københavnimi silap pissusaa pillugu ataatsimeersuarnissami isumaqatigiinniutissatut aallaaviginiakkat soqutaajunnaariartuinnarput, USA-meersullu puussaariinnartutut isigineqarlutik puffassimaartitseqaat. Nunat EU-mi ilaasortaannaanngitsut aammali nunat kinguarsimanerusut, silap pissusaata allanngoriartornera qanoq iliuuseqarfigerusukkaluarlugu USA malunaatilimmik qanoq iliuuseqarusungippat iliuuseriniakkatik taamaaliorusunngikkaluartik annikillisarpaat. Nunat allat kisimik USA-miit isumaqatigiinniartitat iliuussaat puffassimaarutiginngilaat, USA-mili aamma aalassassimaarutaalerpoq, soorlu avatangiisit mingutsinneqannginnissaannik suliniuteqartut, politikerillu puffassimaaqaat, ilaatigut Hillary Clinton præsident Bushimut silattuumeqqusilluni allagaqarpoq. USA-p iluani iliuuseriniakkat annikippallaarneri kisimik amerikamiut politikeriinit puffassimaarutigineqanngillat, USA-lli nunat allat malunnaatilimmik nunarsuatsinnik annaassiniartutullusooq aaqqiiniaqataarusullutik iliuuseqarusukkaluarnerat akornusersormassuk aamma puffassimaarutigineqarpoq.

Naalagaafiit Peqatigiiffianni silap pissusaa pillugu siunnersuisut ilisimatuut oqaraluartut ukiut arfineq pingasut qaangiuppata qanoq iliuuseqanngikkutta nunarsuatsinnut ajoqusiinerit aaqqiiffigineqarsinnaajunnaassasut, ilaatigut aningaasarsiornikkut ineriartornerup pingaarnerutinneqarnera tupigineqarpoq sutut illernartutut isigineqarmat, ilisimatuullu paasisaat aarlerisaarutaallu ilisimatuussutikkut uppernannginerarlugit soqutiginngutsuusaarneqarput. Ataatsimeersuartut ilaasa soorluuna pisut qanoq sunniuteqapilutsigisinnaanerat suli paasisimanngikkat, qanorlu kinguaassatsinnut pissutsit qanoq naalliunartigilersinnaanerat soorlu suli upperineqarani.