Kviksølvip issittumut qanoq ililluni annguttarnera paasineqarpoq

decembarip 13-at 2004 16:09

Issittoq nunarsuarmi minguinnerpaat ilaattut isigineqartoq akoorutissamik toqunartortalimmik kviksølvimik annertuumik mingutsinneqartoq, ilisimatuunit paasineqarpoq.

Issittup kviksølvimik mingutsinneqarnera sivisuumik ilisimaneqareerpoq, mingutsinneqartunullu nunarput aamma ilaasoq, ilisimatuunit oqaatigineqarpoq. Ilisimaneqarporlu timi kviksølvimik mingutsinneqartillugu sianiuteqarfik eqqorneqarnerpaasartoq. Tamatumalu saniatigut uummalluuuteqarnissamut qaninnerulerneq kviksølvimik mingutsinneqarnerup kingunerisaraa oqaatigineqarpoq. Akoorutissap toqunartullip kviksølvip mingutsitsinera inummut nerisat aqqutigalugit annguttarpoq, kisianniliuna kviksølvi qanoq ililluni issittumut anngussimasoq?

Tamannalu Danmarkimi Avatangiisinik misissueqqissaartarfiup misissuinermigut akissuteqartilerpaa.

Oqaatigineqarpoq kviksøvi silaannakkoorluni issittumut annguttartoq, ukiunilu kingullerni kviksølvi ukiumut 200 tons issittumut annguttalersimavoq.

Kviksølvi silaannakkoortoq issittumut upernaakkut pisoq nakkaalersarpoq, imaanilu uumassusilinnit tappiorannartunit milluarneqartarlunilusooq, tappiorannartut raajanit nerisaapput, raajat aalisakkanit, aalisakkat puisinit, puisillu nannunit inunillu nerisaapput. Nerisareqatigiiaarnerlu aqqutigalugu kviksølvi nerisumut kingullermut pisoq kimeqarnerujussuusartoq oqaatigineqarpoq.

Nannut saarngi ilisimatuunit tamatummunga atatillugu misissorneqarput, paasineqarporlu ukioq 1300-mi nannunit ullumikkut nannut arfineq pingasoriaammik kviksølvertaqarnerusut. Nunattalu kviksølvimik mingutsinneqarnera inuit pilersitaanneernerusoq aamma oqaatigineqarpoq.

Inagammik arnanut naartusunut siunnersuutigineqarpoq kviksølvimik timimiittoqalernissaq pinaveersaarneqarsinnaasoq, uumasut pisat tiguinik nerinaveersaarnikkut. Nunatsinni innuttaasut sanileriiaaraanni tamatigut arfernat aammini kviksølveqartarpoq.