Kunngi Parkinsonimik nappaateqalereeraluarluni suliaqaannartoq
Qalipakkat titarnerit narlusuut atorlugit qalipakkat eqqumiitsuliortup Frederik Kristensenip, tassa Kunngip, ilisarnaatigilluarpai.
Taanna qalipaariaaseq Nuummi Det Grafiske Værkstedimi 1975-mi misilippaa.
- Titarnerit narlusuut atorlugit aallartinnikuuvunga taamanili, taava tassaniiginnalerlunga. Nuannarinermut.
Kunngip qalipagai Katuami saqqummersinneqarput. Qalipakkallu amerlanerit ilisarnartunik timitalernaveersaagapput,
qalipaariaaseq nonfigurative taaneqartartoq .
Qalipaatilli narlusuut atornagit ukiuni kingullerni misilittaasarpoq.
- Qalipaaffissaq piareerpat atortuilu piareerlugit, taavalu suna qalipassanerlugu nalullugu, tassa pissanganartua.
Taava toqqaannartumik qalipaalluni, qalipaanerup ingerlanerani isumassarsillunilu ikkussinnaallugit.
Parkinsonertoq 1999-imi paasineqarpoq
Kunngi kulturikkut sunniuteqarluartunik suliaqartuartarpoq. Taallat, erinnat, titartakkat, nipitittakkat allallu suliai ikinngeqaat, taamaattumillu kulturikkut nersornaatinik arlalinnik nersornaaserneqartarpoq.
AAMMA ATUARUK Nunat Avannarliit Siunersuisoqatigiivisa atuakkat pingasut innersuussutigaat
Kunngi parkinsonimik nappaateqarluni 1999-imi paasivaa. Qalipaasarneralu nappaataata arriillisippaa,
taamaattorli eqqumiitsuliortarnini iluaqutigilluarlugu.
Suliaqartarnini iluaqutigisaraa
- Suliaqaraangama nappaatiga eqqarsaatigineq ajorakku, suliaqartinnangali nappatiga qaninnerusutut ittarpoq,
- Suliaqaraangama nappaat ungasinnerusutut ittarami. Iluaqutigivara aamma qalipaasarnera.
Naappaateqarninilu aporfiginagu eqqumiitsuliortutut suli suliuarpoq, siunissamilu qalipaaginnartarnissani suli eqqarsaatigaa.
- Nukingertorujussuullunga aallartinnikuugaluarama napparsimaleqqaarama.
Allaat oqartarlunga sinik piffissaajaataannaasoq suiassakka amerlangaarmata.
Kisiannili paasilerpara ulapittariaqarnanga, taava massakkut eqqisseqqinnaarlunga suliaqartarpunga.
Kunngip qalipagai Katuami maajip aallaqqaataata tungaanut saqqummersinneqassapput.