Kinap alaatsinaattutut inissisimalernissaa Danmarkip kissaatigaa

Danskit naalakkersuisa Kina Issittumi Siunnersuisoqatigiinni alaatsinaattutut inissisimalernissaa kissaatigaat. Nunanut allanut tunngasunut ministeri Villy Søvndal aviisimut Berlingskemut taama ilisimatitsivoq.
Allattoq Gedion Storch
novembarip 03-at 2011 11:03

- Danmarkiinnaanngittup kisiannili Issittumi Siunnersuisoqatigiit soqutigisaraat, nunat Issittumi pissusissamisoortumik soqutigisallit peqataatinneqarnissaata qulakkeerneqarnissaat, taanna oqarpoq.

- Kina, naak issittumi sineriaqanngikkaluarluni nunanut ilasortatut allatulli soorlu Danmark, USA, Canada, Rusland, Kalaallit Nunaat, Savalimmiut, Island, Finland, Norge, Sverige kiisalu nunat arlaqartut assigalugit malinnaasutut inissisimasariaqaraluarpoq.

Kinap nunarsuarmioqatigiit akornanni aalajangiisuusumik inissisimaleriartuinnarnera isiginngitsuusaaginnarneqarsinnaanngitsoq Villy Søvndalip siunnersuuteqarnerminut tunngavilersuutigaa.

- Siunnersuisoqatigiit nukittuut pilersinnissaat anguniagaavoq tassami siunissami Issittumi aalajangiisarnissami taakku maaniinnissaat qulakkeerneqassammat, taanna oqarpoq.

- Tamannalumi Danmarkimut Kalaallillu Nunaannut allannguuteqartitsissanngilaq. Uani eqqartorneqarpoq Kinap Siunnersuisoqatigiinni alaatsinaattuugallallartutut inissisimanerata tamakkiisunngortinneqarnissaa. Allannguineq annikitsunnguaq taamaattorli pingaarutilimmik allannguineq, taanna taama oqarpoq  nunanullu allanut ministeriusimasumit Per Stig Møllerimit aamma tapersersorneqarpoq.

Nunarsuarmi uuliap nassaarineqanngitsup 10 procentia sinnerlugu Issittumiissangatinneqarpoq, gasssinillu sillimmatit 30 procentii kiisalu aatsitassarpassuit allat aamma Issittumiissangatinneqarlutik.

Ilutigitillugu silap allanngoriartorneranik pissuteqartumik Qalersersuup eqqaatigut imaatigut aqqutit allanngorput. Sullualuk maanna ukioq kaajallallugu imaajuaannalerpoq taamaalillutik umiarsuit Kangianiit Europaliartussat Panamap ikerasaliarsuatigoornerminninngaanniit  taarsiullugu aqqutip taassuma atorneratigut 4.000 kilometerit sipaarsinnaanngussavaat. Umiarsuit usisaatit aqqut nutaaq 2008-mili atortalereersimavaat.

Ukioq kingulleq septembarip qaammataani umiarsuaq danskinit attartorneqartoq Rusland avannaqqullugu Kangianut Aqqut ullut quliinnaat atorlugit atorpaa - angusaq maannamut suli anguneqanngitsoq. Allatut oqaatigalugu nunarsuatta avannaatungersua periusisatigut aningaasaqarnikkullu soqutiginarsigaluttuinnartoq, Berlingskemi ullumi allaaserineqarpoq.