Kinap Afrikami nunarpaaluit niuernermik isumaqatissuteqarfigalugit ullumikkut
atsioqatigai, niuernermik isumaqatigiissutit 11 milliard kr. sinnerlugit naleqarput.
Taamalilluni Kinap Afrikamut aningaasarsiornikkut politikkikkullu attuumassuteqarnini nukittunerusumik inissisimatilerpai, Afrikap nunataa isumalluutinik pisuussutinik ulikkaarpoq.
Afrikap nalgaaffiit 53-isut akornanni nalagaaffiit 48-it Kinap pisortanik ataatsimeersuartitsinerani peqataapput. Kinallu ataatsimeersuartitsineq Kinap 1949-mi kommunistinngorneranit
Pisortat ataatsimeersuarnerat aatsaat taama annertutigsoq pingaaruteqartigisorlu suaarutigaa.