Kilisaatip kiviffikuata nalaani aalisarunnaartoqassanngitsoq Naalakkersuisup oqaatigaa

Kilisaat Polar Aassik marsimi kivivoq, taassumalu kiviffikuata nalaani aalisarneq unikaallassanngitsoq, Aalisarnermut naalakkersuisup nalunaarutigaa.
Kilisaat Polar Aassik ullut marluk ikuallareerluni kilisaat marsimi kivivoq. Assi © : Arktisk Kommando
maajip 06-at 2021 05:42
Nutserisoq Karline Platou

Kilisaat Polar Aassik marsip qaammataani Qasigiannguit eqqaanni kivivoq, taamanili imartap kiviffiusup nalaani uulia immap qaavani seeriuarpoq.

Tamanna assut ernumanartuusoq Århusimi universitetimi Center for Miljø og Energimeersut naliliipput, taakkumi pisoq pillugu pisortatigoortumik naliliigallarnerusumik suliaqarsimapput.

Biologit DCE-meersut innersuussipput, tamatuma nalaani aalisartut uuliap seeriunnaarnissaata tungaanut unitsikkallarneqartariaqartut.

Unikaallarnissarli ornigineqanngitsoq, Aalisarnermut Naalakkersuisoq Aqqaluaq B. Egede nalunaarpoq.

- Aalisakkat umiuffiusup nalaaneersut pitsaannginnerarlugit Royal Greenland nalunaaruteqarnikuunngilaq, taama Aalisarnermut Naalakkersuisoq KNR-mut taama allakkatigut nalunaarpoq.

- Tamanna tunngavigalugu Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik aalajangerpoq pissutsit qanoq ineriartorumaarnerannut utaqqimaarallarumalluni, taamaattumillu massakkuugallartoq imartami pineqartumi aalisartoqannginnissaanik unitsitsigallarumanatik.

KNR-ip Naalakkersuisoq apersorniarsarigaluarpaa, iluatsinngitsumilli.

Royal Greenland imartami pineqartumeersunik tunisaqanngilaq

Sapaatip akunnerata aallartinnerani KNR-p Royal Greenland oqaloqatigaa, taassumami tunisassiai Diskobugtip imartaani arlalinneersuupput, aamma kilisaatip kiviffiata nalaani aalisartitsisarluni.

Ingerlatsivimmili attaveqatigiinnermut pisortaasup Masaana Egedep pisimasoq tunngavigalugu akornutaasoqarsimasinnaaneranik misigisaqarsimanatik oqaatigaa. Aammalu oqaatigalugu kilisaatip kiviffiata nalaani seerisup eqqaani aalisartoqarsimanngitsoq.

- Uuliakoorfiusup nalaani aalisanngilagut. Ungasinngisaanili aalisartitsivugut, mannalu tikillugu aalisakkat uuliamik akoqarsinnaanerat malussarfiginngilarput.

- Aalisakkanut tikiunneqartunut alaatsinaalluartuaannarpugut, pitsaassusaallu pillugit misissueqqissaartarluta soorunalumi aamma malussarniarluartarluta, oqarpoq.

Kingullertigut tusakkat naapertorlugit Arktisk kommando imartap tamatuma nalaani alaatsinaattoq nalunaarpoq, imartaq tamanna suli uuliamik seerinikumik peqartoq, tassami uulia ullormut 5 liiteri missaaniittoq seerisarpoq.

Center for Miljø og Energip ernummatigaa, uuliap akui kilisaammeersut aalisakkanut sunniuteqassasoralugit.

- Ernumanarpoq uuliap akui nerisaqaqatigiinnut sunniuteratarsinnaanerat taamalu aamma aalisakkanut aalisarneqartunut anngussinnaanerat, taama oqarpoq Kim Gustavsen, taanna imartaq pillugu biologiuvoq aammalu tamatumunnga ilisimatuujulluni Århusip universitetiani ilinniarsimasuulluni.

- Tamanna isumaqarsinnaavoq, uumassusillit sananeqaataat eqiterussinnaanerannik, nerisaqassutsimut sunniuteqapilussinnaasumik, imaluunniit aalisakkat tippassinnaapput mamassusaannilu malunnarlutik, tamannalu aalisakkat tunineqassappata ulorianarsinnaavoq.