Katinnermut isumaqatigiissutit inuunerup sinneranut atuuttussat

Angut qallunaaq norskerluunniit kalaallimik arnamik katikkusukkuni 1750-ip 1860-illu akornanni isumaqatigiissummik atsioqqaartariaqarsimavoq, tamanna KGH'p qullersaqarfianiit Københavnimiit piumasaqaataasarsimavoq.
novembarip 24-at 2011 12:40

Isumaqatigiissutip imarisarsimavaa angutip pisussaaffigigaa Kalaallit Nunaata qimanngisaannarnissaa, inuunermilu sinnerani nunatta qimaqqinnginnissaa. Tamanna Inge Høst Seidingip Ilimmarfimmi ilisimatusaatingivaa qulequtarivaalu "Kalaallit arnartaat qallunaanik norskenilluunniit nuliallit Kalaallit Nunaannilu ajoqersuineq 1700-1800-p nalaanni". Qallunaat norskellu angutitaat Nunatsinnut suliartoraagamik isumaqatigiissummik atsiortarsimapput ukiuni sisamani maani sulissallutik, kisiannili kalaallimik arnamik katinnialerunik allatut imalimmik atsiungaqartarsimapput.

- Isumaqatigiissutsip siulliup malittarisassarisimavai torersumik pissuseqarnissaq, sallusannginnissaq, aningaasanoortannginnissaq, imertannginnissaq allasiortannginnissarlu. Tassa kristumiutut torersumik pissuseqarniaraanni malittarisassat taama imallit atsiortarsimavaat aamma atsiortarsimavaat inuunermi sinnera Kalaallit Nunaanniissallutik, tammanna alloriarneq angummut sakkortusarsimavoq ukiunut sisamanuinnaq maaniittussaagaluartumut, Inge Høst Seiding nassuiaavoq.

KGH-p Københavnimi qullersaqarfiata siunertarisimavaa, qallunaat norskelluunniit kalaallit arnartaannik nuliallit aqussallugit nakkutigissallugillu.

Inge Høst Seidingip ilisimatusarnerata takutissimavaa siunertaasimasoq kalaallit arnartaasa meerartaasalu illersorneqarnissaat angutillu qimatsinngiinnarnissaat.

- Takusinnaasarput tassa ukioq 1750-imiit isumaqatigiinnialertoqalersimasoq, tassa Københavnimi KGH-p qullersaqarfia Missionskollegeummilu isumaqatigiinniartarsimapput qanoq malittarisassaliortoqassanersoq. Isumaqatigiinniarnerit kingunerisimavaat aappariilerusuttunut malittarisassanik pilersitsineq. Atsiornerillu siulliit pisimapput ukioq 1753-imi angutit pingasut kalaallinut arnanut katimmata.

Sulisunut 1750-imiit pisortatigoortumik piumasaqaataasarsimavoq isumaqatigiissutip atsiorneqarnissaa, taama oqaluttuarpoq Inge Høst Seiding.  

Malittarisassat sakkortuut appasinnerusunut atorfilinnut tunngasimapput, qaffasinnerusumillu atorfillit kalaallinik arnanik nuliarnissaat akueriuminaatsinneqartarsimavoq soorlu angut niuertuuppat, aatsaallu katinnissaat akuerineqartarsimalluni arnaq akusaappat piniartullu nuliaatut perorsagaasimanngippat, amerlasuullu qinertarsimavaat katinneqaratik inooqatigiinnissartik.  

Appasinnerusunik atorfillit pinngitsooratik atsiortariaqartarsimapput, qaffasinnerusunillu atorfillit atsiortariaqartarsimanatik. Atsiortariaqartarsimannginnerat isumaqanngilaq oqinnerusumik inuuneqarnerannut, tassami qaffasissumik atorfillit Københavnimi qullesaqarfimmiit akuerineqartarsimannginnamik.
Qanoq ittunik arnanik aappaqartarsimasut Inge Høst Seiding ilisimatusartoq oqaluttuarpoq:

- Ilaat akuerineqartarsimapput piniartup nuliassaatut perorsarneqarsimanngikkunik, kisianni amerlasuut akuerineqarnissaminnik ajornartorsiuteqartarsimapput. Ilaat arnat akusat angutinik kalaallinik katinneqaratik meerallit niuertunik aappaqalertarsimapput katissinnaanatillu, aatsaallu utoqqaligaangamik akuersissummik pisarsimallutik katissinnaanngorlutillu.

Aappariinnut isumaqatigiissutsit atuussimapput ukiuni 110-ini, 1860-imilu atorunnaarsinneqarsimallutik.