Kangillinnguit Atuarfianni atuartut oqaluttuarisaaneq pillugu unammisitsinermi ajugaasut

Nunatsinni atuartut oqaluttuarisaaneq pillugu unammisitsinermut Historiedysten 2016-imut peqataanissaminnut ukioq manna siullerpaamik periarfissinneqarput.
Assi © : Historiedysten 2016
oktobarip 31-at 2016 07:21
Nutserisoq Simon Uldum -

Nuup ilaani Nuussuarmi Kangilinnguit Atuarfianni atuartut oqaluttuarisaaneq pillugu ilinniartilluarneqartarsimagunavipput.

Kangillinnguit Atuarfiannimi 7. B-mi atuartut Historiedystenip Nunarput pillugu immikkoortuani ajugaasuupput Danmarkimilu Frederiksborg Slottimi Det Nationalhistoriske Museumimut paasisassarsiorlutik angalasussanngorlutik.

Unammisitsinermi sammineqartoq tassaavoq ”Grønland og den danske forbindelse” (Kalaallit Nunaat Danmarkimullu atassuteqarnera, aaqq.), Kangillinnguit Atuarfiannilu 7. B-mi atuartut sammisaminnut paasisimasaqarluarput tunniussaallu suliarilluagaalluni, Frederiksborg Slotimi Det Nationalhistoriske Museumimi pisortaq Mette Skougaard taama oqarpoq.

Aamma atuaruk Oqaluttuarisaaneq pillugu unammisitsinermut 5.-10.-klassit peqataasinnaasut

Ajugaassutigisaat tassaavoq Pôq aamma Qiperoq 1700-kkunni Københavnimukartut pillugit oqaluttuarisaaneq pillugu filmiliaat. Taannalu suliarilluagaallunilu oqaluttuarisaanermut tunngatillugu eqqortumik suliarineqarsimavoq.

Nuuk Internationale Friskolemi 6. klassit normu 2-nngorput, Nuummilu Atuarfik Hans Lyngemi 9. A-mi atuartut normu 3-nngorlutik.

Tamatuma saniatigut Niaqornaarsummi Atuarfik Kristian Lundbladimi atuartut aamma Kitsissuarsunni Ole Reimerip Atuarfiani atuartut immikkut akissarsitinneqarput nunaqarfimmioqatiminnik tamanik peqataatitsisimanertik pillugu.

Atuaqatigiiaat suliaminnut kusanartumut qujassutitut katersugaasivimmit tunissutissanik pissanganartunik nassiussarsinissartik siunissami qaninnermi naatsorsuutigissavaat.