Kalaallit Sibiriamit nunatsinnukartut qimmit qimuttut nassarsimagaat

Nunatsinni qimmit qimuttut qimminit nunatsinniilersuni siulliunngillat, taakkuli kalaallit siuaavisa Sibiriamit Kalaalit Nunaannut ukiut 800-t missaasa matuma siorna nunasiartornerminni nassataraat.
- Kalaallit qimmiat qimuttoq qimmini qimuttuni akuugaannginnerpaatut nalilerparput, tamanna torrattorujussuuvoq. Ukiuni kingullerni 2-300-ni qimuttut europamiut qimmiinut akulerunneqarput, naalli taamaakkaluartoq (kalaallit aaqq.) qimuttuat akuugaannginnerpaavoq, Tatiana Feuerborn oqarpoq. Assi © : KNR
Allattoq Jens Betak
decembarip 01-at 2019 14:17
Nutserisoq Connie Fontain

Qimmit qimuttut naggueqatigiit inuit piorsarsimassusaanni pingaaruteqartut ilagaat.

Qimmit qimuttut oqaluttuarisaanermi nunatsinnut nunasisut angallannissaannut pinngitsoorneqarsinnaasimanngillat, kalaallillu inuuniarnerannut pingaarluinnarsimallutik.

Naalli kalaallit inuiaqatigiit siuaavi qangali erseqqissaatigineqareeraluartut qimmit qimuttut suminngaanneernerat ilisimaneqarsimaneqarsimanngilaq.

Maannali paasineqarpoq.

Tuluit Nunaannimi, Exeterimi ilisimatusarfimmit ilisimatuut qimmit qimmuttut oqaluttuassartaannik misissuinerujussuarput.

Ilisimatuut ukiuni pingasuni misissuipput, taakkulu issittumi qimminit amaqquniillu ukiunik 4500-nik pisoqaassusilinnik nassaarineqarsimasunik 922-nik misissuipput. Misissuinerallu angusaqarluarfiuvoq.

Oqaluttuarisaanermut aalajangersaasoq

Nunatsinni qimmit qimuttut qimminit siullernit ukiut 4500-t matuma siornaneersunit allaanerusut takutinneqarpoq. Qimmit qimuttut qimminit siullerneersuunngillat. Taakkuli naggueqatigiit inuit siuaasaasa – tassa Thule-kulturimeersunik taaneqartartut – Sibiriamit nunatsinnut 1200-kkut nalaanni ikaarnerminni nassatarisimavaat.

Sammivimmut tassunga tunngasumik siusinnerusukkut misissuisoqarnikuuvoq. Misissuinerulli nutaap qimmit qimuttut oqaluttuassartaat takuneqanngitsoq misissuiffigaa.

Københavnimi ilisimatusarfimmi Globe-instituttimi ph.d-nngorniaq, Tatiana Feuerborn misissuinermi ilisimatuunut ilaasoq taama oqarpoq.

- Itsarsuarnitsanit nassaat uku pigeriaratsigit qimmit piffissami aalajangersimasumeersut saarnganit sananeqaataannik immikkut ittunik misissugassanik tigusisinnaavugut. Assiliinertut ippoq. Tassami susoqarsimaneranik eqqoriaaginnarnata qanga pisimasumit immikkut ittumik takusaqarsinnaavugut. Taamaalilluta susoqarpiarsimaneranik erseqqissaalluta qulakkeerisinnaavugut, Tatiana Feuerborn oqarpoq.

AAMMA ATUARUK Nunatta qeqqani qimmit qimuttut akuneqarsimasinnaanerat aamma pasitsaanneqartoq

Itsarnisanilli nunarsuarmi sumiiffinni assigiinngitsuniittunik nassaarineqarsimasunik 922-nik misissuineq erloqinarsimallunilu piffissamik atuiffiusimavoq, tamannalu misissuinerup ukiunik pingasunik sivisussuseqarneranut pingaarnertut pissutaavoq.

Nunatsinni qimmit qimuttut akuugaannginnerpaasut

Misissuinermi qimmit qimuttut Issittumi uumasoqatigiit assigiinngitsut uumaffigisanni qanoq innersut aamma misisisorneqarput.

Amerikamiut naalagaaffianni Alaskami qimmit qimuttut qimminik allanertanik akuugaangaatsiarput, Canadami qimmit qimuttutoqqat piuneerutaasaqqapput. Nunatsinnili ajunnginnerorpasippoq.

- Kalaallit qimmiat qimuttoq qimmini qimuttuni akuugaannginnerpaatut nalilerparput, tamanna torrattorujussuuvoq. Ukiuni kingullerni 2-300-ni qimuttut europamiut qimmiinut akulerunneqarput, naalli taamaakkaluartoq (kalaallit aaqq.) qimuttuat akuugaannginnerpaavoq, Tatiana Feuerborn oqarpoq.

AAMMA ATUARUK Ny sag om blandede slædehunde

Qimmilli qimuttup DNA-va maannamut annikitsuinnarmik misissuiffigineqarsimammat kalaallit qimmiat qimuttoq ukiuni kingullerni qanoq akuugaatigilersimanera Tatiana Feuerbornip akissuteqarfigisinnaanngilaq.

Qimmerli qimuttoq akuugaasimanersoq akuugaasimagunilu qanoq annertugisumik akuugaasimanersoq akissuteqarfigisinnaalerniarlugu qimuttup DNA-va misissuiffigineqaleruttortoq taassuma oqaatigaa.