Kalaallit Nunaat qaffakkiartorpoq

Sermip aakkiartorneratigut Kalaallit Nunaanni qaqqat portunerulerput.
Allattoq Jaaku Lyberth
novembarip 15-at 2010 06:40

Tunumi nunap arlaleriarluni sajuttarnera pissutaalluni qaqqat portunerulersimasut, aviisi Jylland-Posten taamatut allaaserisaqarpoq.

Kujataani sermip iigartartup Helheimip aakkiartorneratigut taassuma eqqaani qaqqat 2004-miillu portunerulerput, qaqqat taakkua maannakkut 22 centemeterinit portunerulerput, kingullermik ukioq 2003-mi uuttorneqarnerisa kingorna.

Sermersuup aakkiartornera ilutigalugu Kalaallit Nunaata kujataata kangiani avannaatalu kitaata annersaani nuna qaffakkiartorpoq.

Sermersuaq tamarmi aakkaluarpat Kalaallit Nunaat 800 meterinik portunerulissagaluarpoq, tamannali ukiorpassuit qaangiuppata aatsaat taamatut pisoqarsinnaasoq, Jørgen Peder Steffensen Københavnip Universitet-ani avatangiisit sikulu pillugit ilisimasaqarfimmeersoq taamatut naliliivoq.

Sermersuup aakkiartornera ilutigalugu nuna sajukulanerulissaasoq, Jørgen Peder Steffensen aamma naliliivoq.

- Kalaallit Nunaanni nuna annikitsukkutaartunik arlalinnik sajuttarnera ilisimatuunit malugineqartarpoq, ingammik tunup sineriaani, Kalaallit Nunaanni silap pissusaa pillugu ilisimasaqarfimmi pisortaq Søren Rysgaard aviisimi Jylland-Postenimi apersorneqarluni taamatut oqarpoq.

Kalaallit Nunaanni nunap sajuttarnera nunarsuarmmi sumiiffinni assigiinngitsuni nunap iluanut sunniuteqarsinnaavoq, Kalaallit Nunaata sananeqaataata tunngavia illuartitilerpat, Søren Rysgaard oqarpoq.

Danmarks Tekniske Universitetimi qaammataasat nassitsissutillu GPS-it atorlugit Kalaallit Nunnaata qaffakkiartornera malinnaavigineqarpoq.

Kulusuup tunngaviata qaffassimanera ilisimatuut 2004-mi siullermik paasivaat, taava ukiup tulliani tassalu 2005-imi Qaanaap tunngaviata qaffassimanera aamma paasineqarluni.