Kalaallit Nunaat immikkut isumaqatiginninnianngilaq

Silap pissusaa pillugu naalakkersuisut nalunaarutaannut atatillugu inatsisilerituup naliliinera naalakkersuisut atornianngilaat.
Allattoq Najaaraq Egede
decembarip 11-at 2009 11:17

Ole Spiermannip naliliinerminik ippassaq saqqummiussinermini erseqqissaatigigaluarpaa Danmarkip akuerisaanik Kalaallit Nunaat Savalimmiullu immikkut silap pissusaa pillugu isumaqatigiissusiorsinnaalluartut. Periarfissarli taanna naalakkersuisuni suli isummerfigineqarsimanngilaq. Kuupik Kleist ima oqarpoq.

- Nunatsinninngaanniit namminiivilluta isumaqatigiinniassagutta, Danmarkimi naalaakkersuisut akuerseqqaarnissaat piumasaqaataavoq, tassungalu tunngasumik annerusumik malersugaqarnikuunngilagut, Naalakkersuisuisut siulittaasuat nassuiaavoq.

Danmarkip naalagaaffiata ataatsimoortumik isumaqatigiinniarneranut Kalaallit Nunaat savalimmiormiutulli peqataapput.

- Kalaallit Nunaat ullut ingerlanerini immikkut isumaqatigiinnialissanersoq nalilersorneqartariaqalissappat taamaaliussaagut, mannali tikillugu immikkoorluta isumaqatigiinniarnissarput siunertarisimanngilarput, Kuupik Kleist oqarpoq.

Taamaammat ullumikkut oqaatigisinnaanngilaa immikkut isumaqatigiinnialissanerlutik, tamanna ataatsimeersuarnerup ingerlanerani aatsaat paasinarsissammat.

Kalaallit Nunaata CO2-mik aniatitsinermi 5 procentimik millisarnissaanut siunnersuuDanmarkimi partiit Konservativet Socialdemokratilluuparuaanerat Kuupik Kleistip aamma qassiiliuutissaasorinngilaa. Oqarpoq saqqummiussanut atatillugu allaanerusunik siunnersuutissaqanngippata taakku tusaaniartariaqanngitsut.

Bella Centerimi ataatsimeersuarnermi kalaallit aallartitaat Kuupik Kleistip Illu Atlantikumi allaffimminit ullumimiit aqulissavai. Taamaammat atorfilittat matumani sapaatip akunneqarnerat naammasseriarpat sapaatip-akunnerani tulliuttumi nunat tamalaat politikkikkut siuttuisa isumaqatigiinnialernissaat peqataaffigissallugu qilanaaraa.

- Manna tikillugu atorfilittat isumaqatigiinniarsimanerat ingerlasimavoq, uangalu peqataalernikkut naalakkersuinikkut isumaqatigiinniarnerit ingerlanneqalissapput. Taamaattumik aamma nunatsinnit saqqummiussagut tunngavilersorneqassapput, oqarpoq.

Kuupik Kleistip suliassaasa ilagivaat nunatta avatangiisit pillugit aamma CO2-mik aniatitsineq pillugu siunniussasa tunngavilersornissaat.

- Soorunalimi neriuutigivara paasinninneq annerulissasoq, Kuupik Kleist oqarpoq.

Naalakkersuisut siulittaasuata Kuupik Kleistip Københavnimiinnerminut atatillugu Illu Atlantikumi saqqummersitsineq "In the eye of Climate Change" silap allanngoriartornerata qiterisaanik nutserneqarsinnaasoq - kunngissaq Frederik peqatigalugu ammassavaa.