Johnson & Johnson akiuussutissalersuinissamut pilersaarummut kinguartitseqqittoq

Akiuussutissat tikittussat tullii tikippata Tasiilami nunattalu kujataani kapuisoqassaaq.
Danmarkip akiuussutissaq Johnson & Johnsonimeersoq atornianngilaa. Taanna nunatsinni aamma atorneqassanngilaq. Assi © : Scanpix
Allattoq Christine Hyldal
maajip 04-at 2021 15:47

Septembarip ulluisa aallaqqaataat.

Ulloq taanna nallertinnagu coronamut akiuussutissamik neqeroorfigineqarnerminnik akuersisut tamarmik kapitereersimassapput.

Naalakkersuisut taama paasissutissiipput.

Ulloq taanna qasseeriarluni allanngortinneqareerpoq. Ulloq juunip ulluisa 21-anni Inuiattut ullorsiornermit piffissamut juulimi aggustimiluunniit ... ”ippernarpassuaqalerneranut”, nakorsaanerup, Henrik L. Hansenip marsip ulluisa 31-anni oqaatigaa.

AAMMA ATUARUK Kinguaattoorneq: Inuiattut ullorsiornissatsinnut akiuussuserneqarnissarput angumerisinnaanngilarput

Akiuussutissalersuinermik pilersaarutip naammassinissaata maanna septembarip ulluisa aallaqqaataanik ulloqalerneranut Danmarkip akiuussutissamik Johnson & Johnsonimeersumik atuiniannginneranik pissuteqarpoq.

Danmarkimut 100-gaangata nunatsinnut ataaseq 

Akiuussutissap taassuma ilungersunartunik kinguneqartitsisoqarneranut atassuterneqarnera pissutaavoq – taamaamma Peqqinnissamut aqutsisoqarfiup akiuussutissaq taanna danskit akiuussutissalersuinermut pilersaarutaanut ilaatinneqassanngitsoq aalajangerpaa. Taamaammat nunatsinni aamma atorneqassanngilaq.

Nunatsinni Danmarkimilu akiuussutissamik kapuineq

Nunatsinni: 12,5 procentit siullermeertumik kapitereerput.

7,5 procentit naammassillugu kapiteerput.

80 procentit siullermeertumik suli kapitinneqanngillat.

Danmark: 24 procentit procentit siullermeertumik kapitereerput.

12 procentit naammassillugu kapitereerput.

76 procentit siullermeertumik suli kapitinneqanngillat.

Tamanna pissutigalugu nunatsinni kapuineq septembarip ulluisa aallaqqaataata tungaanut ingerlanneqartussanngorpoq.

Danmarkip akiuussutissanik 100-nik pissarsinerani nunarput ataatsimik pissarsiaqartarpoq - taamaammat akiuussutissanik nunatsinnut tikittoqarnissaanut Danmarkimut tunniussaqartoqarnissaa apeqqutaalluinnarluni.

Danmarkimi akiuussutissamik AstraZenecameersumik kapuineq akiuussutissamik pissarsisimasut ilaanni taqqatigut milittoortoqarnerata kingunerisaanik unitsinneqarallarpoq.

Danmarkimi arnaq 60-inik ukiulik akiuussutissamik AstraZenecameersumik kapitereernermigut taqqatigut milittoorluni toquvoq.

Nunatsinni Astrazenecameersumik Johnson & Johnsonimeersumilluunniit kapitittoqarnikuunngilaq.

Akiuussutissat Modernameersut Pfizerbiontechimeersullu maani nunatsinni atorneqarput.

80 procentit suli kapitinneqanngitsut

Nunatsinni akiuussutissamik siullermeertumik kapitissimasut 8.900-pput, naammassillugulu kapitereersimasut 5.576-iullutik.

Tassa imaappoq innuttaasut 80 procentii suli akiuussutissamik kapineqarsimanngillat.

Taamaammat akiuussutissamik kapitikkusuttut tamarmik septembarip ulluisa aallaqqaataat nallertinnagu neqeroorfigineqareersimassappata sukkasuumik kapuisoqartariaqarpoq.

AAMMA ATUARUK Nunatta septembarimi ammavinnissaa neriuutigigaat – amerlanerujussuilli akiuussuserneqarsimassapput

Tasiilami nunaqarfiinilu maajip ulluisa arfernanit 14-ianut kapuisoqassaaq.

Akiuussutissalersuinerup tulliani nunatta kujataani maajip ulluisa qulingannit 18-ianut kapuisoqassaaq. Tassanilu innuttaasut aappassaaneertumik kapitinnissamik neqeroorfigineqassapput, apriilimilu siullermik kapuisoqarnerani kapitissimanngitsut neqeroorfigineqassallutik.

Akiuussutissamik kapuisut Ittoqqortoormiini, Kangerlussuarmi illoqarfinnilu annerusuni aamma kapuereerput.