Jens Napãtôk' pineqaatissinneqarsimasunut inissiisarfimmiittussanngorpoq

Naalakkersuisunut ilaasortaasimasoq Jens Napãtok' pillugu Nunatta Eqqartuussiviata qaammatini sisamani pineqaatissinneqarsimasunut inissiisarfimmiittussanngorlugu pineqaatissiissutaa, Østre Landsretip aalajangiusimavaa.
Allattoq Najaaraq Egede
maajip 04-at 2009 11:56

Suliaq Jens Napãtômut tunngasoq 2005-imi aallartittoq taamaalilluni naammassivoq.

Jens Napãtôk' Ineqarnermut attaveqarnermullu naalakkersuisuunermi nalaani ilassinninnissamut piginnaatitaanermik atornerluisimasutut taamani pasineqalerpoq. Pappiaranimmi misissuinermi ilassinninnissamut kontomi 120-riarluni piginnaatitaanerminik amerlanerit ukioq 2004-mi atornerluisimaneri paasineqarput, katillugit 128.366,25 koruunit nalillit pineqarlutik.

Ilaatigut Københavnimi imerniartarfimmi atisaajartartut qitittarfiattut aamma ilisimaneqartumi Wonderbarimiissimanini nunatta karsianut akiligassanngortissimasani pissutigalugu, Jens Napãtôk' naalakkersuisunit tunuarpoq, Namminersornerullutillu Oqartussaniit kingorna unnerluutigineqarluni.

Naalakkersuisunut ilaasortaasimasup Jens Napãtôk'-lli qaammatini sisamani pinerluuteqarsimasunut inissiisarfimmiittussanngorlugu Nunatta Eqqartuussivianit decembarip 21-anni 2007-imi eqqartuunneqarnini Østre Landsretimut suliareqqitassanngortippaa, taannarpiarlu pillugu Østre Landsretimeersut pingasut sapaatip-akunnera kingulleq tamaat Nunatsinniipput.

Eqqartuussivimmi suliamut tunngasut ulluni pingasuni saqqummiunneqareersullu, ullumi ataasinngornermi maajip ulluisa sisamaanni pineqaatissiineq atuutiinnartussanngortitaavoq.

Naalagaaffiup unnerluussisuata Hans Fogtdalip Jens Napãtôp qaammatini sisamani pinerluuteqarsimasunut inissiisarfimmiittussanngortitaaneranik aalajangigaq naammaginartippaa.

- Pineqaatissiineq naammagisimaarparput. Suliarlu naammassisisutut isigalugu, oqarpoq.

Suliamut tunngatillugu Jens Napãtôk' najuutinngitsoq oqaaseqartinniaraluaratsigu iluatsitsinngilagut.

Illersuisuali inatsisileritooq Philip Commerford, eqqartuussutip oqaasertai atuartinnagit, oqaaseqarnissaminut tunuarsimaaraluarluni, taamaattoq Østre Landsretip aalajangernera ataqqivaa.

- Kisianni pissanganassaaq paasissallugu Eqqartuussiviup inatsisilerituut eqqartuussisorisai pingasut inuinnaallu eqqartuusseqataasut marluk qanoq naliliisimanerat atuassallugu.

- Paasivarami illersukkama akiligassai 10.000 koruunit missaannik ikilisinneqarsimasut, taamaalilluni 118.000 koruunit missaanniittut akilertussanngorlugit. Suliaq aallarteqqaarpiarmat aningaasat 471.000 koruunit taarsigassaatut unnerluussisunit taakkartoneqaraluarput. Taarseeqqusissutit ikilingaatsiarsimanerat tusarlugu ajunngeqaaq, eqqartuussulli naammaginanngilaq. Philip Commerford, illersukkami Jens Napãtôp qaammatini sisamani pinerluuteqarsimasunut inissiisarfimmiittussanngortitaanera pillugu naggataagut oqarpoq.

Illersuisup eqqartuussutip oqaasertai suli atuannginnamigit qanoq pisoqaqqinnissaa pillugu oqaaseqarsinnaanngilaq.